Avakülg » Arvamus, Uudised » Riigireformi Radar: loosungist „Viime ellu riigireformi“ ei piisa

Riigireformi Radar: loosungist „Viime ellu riigireformi“ ei piisa

Riigireformi RadarRiigireform ei ole väikeste tehnokraatlike arendusprojektide summa, vaid sisaldab kaalukaid otsuseid ja vajab seega tugevat poliitilist juhtimist. Sestap on peaministri isiklik sekkumine ülioluline, soovitab Riigireformi Radar. Koalitsioonileppes sisalduv loosung „Viime ellu riigireformi“ tuleb ka reaalselt sisustada.

Riigireformi Radari kolleegiumi hinnangul tuleb uuel koalitsioonil kokku leppida riigireformi mõiste, eesmärgid ja ulatus.

„Eelmise valitsuse üheks möödalasuks oli see, et ühtset riigireformi kava ja riigireformi mõistet ei tekkinud, ehkki selle poole liiguti. Sestap tegeleti peamiselt väiksemate, omavahel nõrgalt seotud projektidega. Sellisel moel jätkates jääb arendusprojektide mõju piiratuks,“ ütles radari kolleegiumi liige, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Riigireformi Radar pakubki välja kolm valitsuse tegevuskavaga seonduvat prioriteeti, millega jõuliselt edasi minna.

Esiteks haldusreform koos regionaalhalduse küsimuste lahendamisega. „Liitumistega ei ole haldusreform veel tehtud, piiride muutmine ei ole peamine,“ kommenteeris radari kolleegiumi liige, riigivalitsemise ekspert Külli Taro. „Omavalitsused vajavad kiiresti selgust, millised avalikud ülesanded antakse kohalikule tasandile, kuidas korraldatakse kaotatavate maavalitsuste ülesannete ümberjagamine ja kuidas riik tagab avalike teenuste kättesaadavuse (riigimajad) ja nende rahastamise.“

Teiseks efektiivsema ja paindlikuma riigi kujundamine. Vastust tuleb otsida küsimusele, milliseid ülesandeid riik peab ja suudab täita? Millise kvaliteediga ja ressurssidega?

„Eelmine valitsus saavutas valitsussektori töötajate arvu vähendamisel teatavat edu, kuid suuresti tänu asutuste endi töökorralduse tõhustamisele. Edasistel aastatel oleks tarvis süsteemiüleseid muutusi – kui järgneva 10 aasta jooksul väheneb töötajaskond 50 000 inimese võrra, siis peab riigipalgaliste arvu vähendamisega jätkama. Et hoida avaliku sektori suurust proportsioonis erasektoriga, tuleb igal aastal vähendada avaliku sektori töötajate arvu tuhande võrra,“ ütles Tamsar. „See aga eeldab suuri reforme – kuni selleni välja, et riik mingitest ülesannetest teadlikult loobub. Alt-üles stiilis asutustepõhised muutused, mida võib riiki kui tervikut vaadates peenhäälestamiseks nimetada, pole enam piisavad.“

Kolmandaks eesmärgiks oleks hästi toimiv osalus- ja esindusdemokraatia. Riik peab kodanikele lähemale tulema, poliitikategemise osaliste koostöö peab olema parem ja valitsemine avatud. Kobareelnõu-sarnaseid kiirkorras menetlusi ei soovi radari kolleegium enam näha.

Riigireformi Radari kolleegium kogunes neljandat korda detsembris 2016. Kuivõrd alates novembrist juhib Eesti riiki uus koalitsioon, siis seekord Radar konkreetset hinnet valitsuse tegevusele ei andnud – eelmisel valitsusel jäi tegevus pooleli ja uus veel elab sisse. Eelmistel kordadel on radar riigireformi edenemist hinnanud hinnetega 2, 4- ja 3-.

Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi. Radari kolleegiumisse kuuluvad AS Starman juht Aivo Adamson, SA Praxis ekspert Annika Uudelepp, ajaloolane David Vseviov, ettevõtjad Heldur Meerits ja Olari Taal, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, riigivalitsemise eksperdid Külli Sarapuu ja Külli Taro, Hoolekandeteenused AS juhatuse esimees Maarjo Mändmaa, Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Tiina Randma-Liiv ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.