Foto: Arvo Tarmula
Kinnisvarakonsultandi Kaili Tamme sõnul on kasvav trend, et kinnisvaratehingud lükkuvad edasi või jäävad ära, kuna inimesed pole dokumente korda ajanud. Samuti kahandab vajalike dokumentide puudumine oluliselt vara väärtust.
1Partner Kinnisvara konsultandi Kaili Tamme sõnul maksab kinnisvaramüügi juures paber üha enam. “Dokumentatsioon tuleb enne müüki üle vaadata, muidu tekib olukord, kus ostja leitakse ja kokkulepe saavutatakse, aga tehing jääb ikkagi ära,” rääkis Tamm.
“Levinuim tehingust keeldumise põhjus ongi see, et pank keeldus ostjale laenu andmast, kuna soetatava vara dokumentatsioon ei olnud korras. Ühe vajaliku dokumendi puudumine võib ka kinnisvara väärtust oluliselt mõjutada – näiteks ilus maatükk pole ilma ehitusõiguseta suurt midagi väärt,” ütles Tamm.
Kuna kinnisvara puudutava paberimajanduse kordaajamine on üldjuhul päris pikk ja aeganõudev protsess, siis peaks sellega aegsasti enne müüki tegelema.
Elementaarsed nõuded dokumentatsioonile enne kinnisvara müüki
Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada. Kasutusloa puudumine võib takistada pangast laenu saamist. Loa puudumine on ostjale risk, kuna selle hankimine võib tulevikus kalliks maksma minna.
Väga levinud veana ei tea inimesed, et peale suuremat remonti tuleb taotleda uus kasutusluba. Kui majal on vahetatud katus ja fassaad, paigaldatud uus küttesüsteem, elektrijuhtmestik ja soojustus, siis on igal juhul vaja need tööd fikseerida ja taotleda hoonele uuesti kasutusluba. Rääkimata sellest, kui on midagi juurde ehitatud, lammutatud või muudetud planeeringut. Just remondijärgse kasutusloa puudumisega on viimasel ajal olnud väga palju probleeme.
Ehitusõigus ja projekteerimistingimused puudutavad peamiselt hoonestamata kinnistuid ja vanu amortiseerunud suvilakrunte. Ehitusõigus ja projekteerimistingimused määravad näiteks krundi kasutamise sihtotstarbe, hoonete suurima pinna ja kõrguse. Kuna ehitusõigus tähendab luba midagi ehitada, siis on see peamine krundi hinda määrav tegur.
Väga palju esineb maa sihtotstarbe rikkumisi. Viimasel ajal on välja tulnud palju juhuseid, kus üksikelamu krundile on ehitatud paariselamu või lausa mitme korteriga maja. Kahjuks on need buumiaja ehitajate poolt väikse sohiga tehtud ehitised, mis täiesti segastel asjaoludel on tol ajal ka tehinguteni läinud. Ka sellisel juhul pangad enam laenu ei anna, kuna see on ehitusseadusega vastuolus ja dokumentatsioon tuleb viia seadusega kooskõlla.
Ilmselt vaja ju kuskilt ja kellegi arvelt riigikassat täita .Saan aru juurdeehitusest v tõesti kapitaalsest muudatusest kus oluliselt olemasolev ehitis muutub aga kui uue elektrisüsteemi paigaldab paberitega meister v. uue ahju ehitab vastava aktsepteeritud tunnistusega pottsepp ( nende kehtiv tunnistus ongi garantii ,et ei ole keegi isehakanu toimetanud ja asi korralikult tehtud ) arusaadav veel mingist järelvaatajast aga uue kasutusloa taotlemine absurd.
Oh seda nuttu ja hala, nüüd otseselt kitsendatakse omaniku õigusi.
Sotsialismi ajal ei olnud juttugi, et maja ehituse lõppedes ei pidanud maja aktiga vastu võtma ja kontrollid kontrolliseid kas maja on ikka projekti järgi ehitatud, tuletõrje et tuleohutus oleks tagatud jne.
Miks siis praegu ei peaks kasutusluba taotlema? Arusaamatu.
lugesin seda soga ja mul tekkis tõsine tahtmine kolida kuhugi taigasse või džunglisse. eesti ametniku fantaasia on lausa stephen kingi vääriline 😀
Pumpa aga pumpa, kust sa saad, pumpa aga pumpa, mis sa saad! (Kui majal on vahetatud katus ja fassaad, paigaldatud uus küttesüsteem, elektrijuhtmestik ja soojustus, siis on igal juhul vaja need tööd fikseerida ja taotleda hoonele uuesti kasutusluba”). Tõenäoliselt tähendab see, et igal ‘muudatusel’ peab olema ametlik projekt ja litsentsiga teostaja. Ehk maksa ennast surnuks, kodanik! Kusjuures mingit sisulist takistust või probleemi ostu-müügi tehingu vormistamiseks tegelikult pole!