11

Avatud Vabariigi hinnangul Eesti koolinoored pagulashirmu ei tunne

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme teatas eelmisel nädalal, et koolides käivitatavad pagulasteemalised rollimängud noorte väärtushinnangute kujundamiseks tähendavad stalinistliku hariduspoliitika juurutamist. Foto: Arvo Tarmula

Noorteühingu Avatud Vabariik hinnangul ei tunne Eesti koolinoored pagulaste ees hirmu ning on võõramaalaste suhtes väga sallivad.

"[Seega] võin meie kogemusele toetudes küll julgelt väita, et sallivusega tänapäeva Eesti kooliõpilastel probleeme pole ja mingeid liigseid pagulashirme ei esine,” ütles Noorteühingu Avatud Vabariik kodanikuhariduse programmi koordinaator Vladislav Veližanin pressiteate vahendusel.

“Näiteks praegu on meil käsil üks suur projekt, mille raames korraldame üle Eesti noorteseminare, kus modellerime 17-26-aastaste noortega Eestimaa tulevikku 20 aasta pärast. Ja meie suureks positiivseks üllatuseks rõhutavad õpilased pea igal pool, et tuleviku Eesti ühiskond on praeguses palju mitmekesisem ning kodulinna linnapeaks võib vabalt saada seal viis aastat elanud türklane. Või et Eesti Keele Instituudi direktoriks valitakse eesti filoloogia doktoriks õppinud endine Süüria pagulane," rääkis Veližanin.

Avatud Vabariik toetas ka haridusministeeriumi algatust korraldada koolides pagulasteema käsitlemisel rollimänge.

“Rollimängud ja simulatsioonid on ka meie noorteühingu ürituste tähtis osa, sest mitteformaalses õppes on see väga tõhus kaasamisvahend. Rollimäng ergutab inimesi kaasa mõtlema ja väljendama oma arvamust liigse hirmuta öelda midagi valesti. Rollimäng on põnev ja arendav,” ütles Veližanin.

Veližanini sõnul käsitleb ka Avatud Vabariik oma noorteprojektides pidevalt immigratsiooni ja pagulastega seotuid teemasid kui osa kultuuridevahelise dialoogi ja inimõiguste teemade valdkonnast.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme teatas eelmisel nädalal, et koolides käivitatavad pagulasteemalised rollimängud noorte väärtushinnangute kujundamiseks tähendavad stalinistliku hariduspoliitika juurutamist.

Noorteühing Avatud Vabariik on üle-eestiline vabatahtlik organisatsioon, mille eesmärgiks on noorte aktiivsem kaasamine otsustusprotsessidesse, kodanikuhariduse arendamine ja sidusama ühiskonna moodustamisele kaasaaitamine.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
olaf
olaf

Paras aeg neid tagasi saata. Sõda hakkab lõppema. Venelane viib ka vägesid ära. Sealsete riikide taastamiseks ja ülesehitamiseks on hädasti töökäsi vaja. Kas keegi pole neile rääkinud, kuidas 2. maailmasõja järel riigid varemetest ülesse ehitati. Kas pagulastega keegi üldse tegeleb. Vist mitte.

Mark
Mark

Paras see helme mönda pagulasperesse elama saata.Näeb,
kuidas mujal elatakse,muidu kaagutab oma mätta otsas.Ära tee
teisele seda,mida ei taha,et sulle
tehakse.Ega köik pagulased ole kohe
terroristid,üldjuhul on nad vaesed
koduta inimesed keda söda on sundinud oma kodudest lahkuma.Miks
ei tegelda nende aitamisega nende
omal kodumaal?

2. kodanik
2. kodanik

Millisesse peresse me siis Helme elama saadame? Nagu Haapsaluski näha võis siis üks perepea küpsetab piparkooke ja on igati ontlik, aga teine plaanis kortermajas tulekahju korraldada. Mida see aitab, kui keegi saata püromaaniga sotsialiseeruma…?

E.
E.

Lugesin kuskilt, et amishitel olevat kombeks täisealiseks saanud järeltulijad aastaks suurlinnaelu kogema saata. Kontrast konservatiivse kogukonnamiljöö ning moodsate linna(virva)tulede vahel mõjuvat nii, et noored tihti komistavad ja kukuvad. Need aga, kes kodukogukonda naasevad, oskavad turvalise elukeskkonna väärtust eriti hinnata. Sealt idee meilegi: küsitlustega väljaselekteeritud, eriti avatud maailmavaatega Eesti noored saata aastaks koolivahetusprogrammi raames Malmösse. Las elavad kohalike ‘pagulaste’ peredes. Kellele meeldib, jäägugi sinna – oma ideaalühiskonda, kellele ei meeldi, tulgu tagasi Eestisse.

naljatilk
naljatilk

Mu sõber, kes elab prantsusmaal (haapsalu “oma”), rääkis mulle kah neist– n.n rollimängudest, mis algavad juba varakult, lasteaedades (seal, nüüd ja praegu) ja mis ei ole pelgalt rasside segunemist pooldavad, vaid ka soolise “eripära” kaotamist pooldavad ja toetavad “rollimängud”- pisipõnnidele… armas ju? või kuidas?!

Eesti+Vabaks
Eesti+Vabaks

Kodulinna linnapeaks võib vabalt saada seal viis aastat elanud türklane. Või et Eesti Keele Instituudi direktoriks valitakse eesti filoloogia doktoriks õppinud endine Süüria pagulane,” rääkis Veližanin.
Kanepiauru mõju all võib ju kõike ette kujutada, reaalsus aga on kahjuks selline et linnapeakandidaat Samer Khtab kipub missivõistlustele kippuva elukaaslase radiaatori külge siduma ja süütevedelikuga üle valama….

Suur+Töll
Suur+Töll

need üle Vahemere tulijad on ju ehtsad parasiidid ja türannid…

kuniks
kuniks

kellegi koolinoore pereliikmed pole siin meilEestis veel pommiga õhku lastud ja rahva sekka rekkaga sõidetud võivad nad ju sallivad olla, aga tõde on hoopis teine. Jah,teatud võõramaalased ongi valged normaalsed inimesed kes meil siin elavad ja õpivad aga on ka muud tegelased-hoidke nende eest nii ennast kui oma lapsi.

kuidas
kuidas

peakski see nn.pagulashirm massiliselt nähtav ja tuntav olema nii noorte elukogemuseta laste hulgas. Helmel on täiesti õigus olla murelik selles küsimuses. Pole vaja hakata rollimängude ja projektidega võimendama meile eestlastele nii kauge kultuuri ja erineva rassi pealesurumist. Noored on teatud eas väga vastuvõtlikud ja on vastutustundetu on seda niiviisi ära kasutada.Haridusministeerium võiks ka hästi järgi mõelda milliste projektidega noori kaasata, et nad haridust saaksid mitte ei prooviks rollimängudes kehastuda kelledekski, kelleks nad sündinud pole.

Nuhjah
Nuhjah

Mina ka ei tunne. See aga ei tähenda, et ma neid immigrante siia sooviks.

2. kodanik
2. kodanik

Ega 30 – 40 aastat tagasi ka noored pagulashirmu ei tundud. Lihtsalt peeti kivisõda ja löödi kultuurimaja diskol lahinguid. Aga praegused noored ei tohiks unustada, et tänu sellisele meelsusele tollel ajal on neil üldse võimalik mängida oma rollimänge teemal – “Neeger presidendiks!”

wpDiscuz