Avakülg » Pealugu, Uudised » Vabaerakonna saadikud uurivad Lääne maakonna kokkukuivamise küsimust

Vabaerakonna saadikud uurivad Lääne maakonna kokkukuivamise küsimust (31)

Andres Ammas 2016-11-21 (2)

Läänemaalt riigikokku valitud Vabaerakonna liige Andres Ammas andis riigihaldusministrile üle arupärimise Lõuna-Läänemaa eraldumise kohta. Foto arhiiv

Vabaerakond on esitanud riigihaldusminister Mihail Korbile arupärimise, küsides, millest lähtub Vabariigi Valitsus maakondade piiride muutmise otsust langetades.

Ajaloolise Lõuna-Läänemaa omavalitsused ehk Läänemaa Lihula ja Hanila vald ning praeguse Pärnumaa Koonga ja Varbla vald on ühinemas ning seniste vallajuhtide kokkuleppel võiks moodustuv haldusüksus edaspidi kuuluda Pärnu maakonna koosseisu. „Meie arvates nii tõsiste võimalike tagajärgedega otsust maakondliku kuuluvuse kohta, kui seda on Lõuna-Läänemaa küsimus, pole seni haldusterritoriaalse reformi käigus valitsuse ees seisnudki. See on nii küsimus ajaloolisest identiteedist kui ka küsimus otstarbekatest maakondade proportsioonist üleüldse, samuti küsimus seniste suhtlusvõrgustike lõhkumisest,“ ütles Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Ammas.

Ammas nimetas riigihalduse ministrile esitatud arupärimist üle andes, et praeguse plaani järgi liitudes väheneb mandri-Eesti väikseima maakonna, Läänemaa territoorium tubli veerandi võrra ja elanike arv väheneb 15% võrra ja territooriumilt suurim Pärnumaa saab veel suuremaks. „Nii Lääne maavanem kui ka märkimisväärne osa läänlastest on arvamusel, et moodustuv omavalitsusüksus peaks kuuluma Lääne maakonna koosseisu,“ ütles Ammas.

Lihula ja Hanila vald on põline Läänemaa osa, Varbla ja Veltsa (osa praegusest Koonga vallast) valla viis ajalooliselt Läänemaalt Pärnumaa koosseisu nõukogude võim Eestis oblasteid moodustades.

Maakondliku kuuluvuse lõplik otsustusõigus on Vabariigi Valitsusel. Vabaerakond küsib riigihalduseministrilt, millest lähtub Vabariigi Valitsus maakondade piiride muutmise otsust langetades? Milline osa on selliste otsuste langetamisel senisel ajaloolisel identiteedil? Kui suurel määral kavatsetakse arvestada senise maakondliku halduskorralduse proportsionaalsuse põhimõtet?

Samuti soovivad saadikud teada, milline roll on Eesti tulevases haldusjaotuses maakonnal; millal langetab valitsus otsuse maavalitsuste tuleviku osas ning milliste struktuuride vahel ja kuidas jaotuvad maavalitsuste kaotamise korral maavalitsuste senised funktsioonid.

Saadikud küsivad ka, kuidas arvestab valitsus Kohanimenõukogu soovitusi uute omavalitsusüksuste nimede osas ja kuidas on Lääneranna nime valikul arvestatud Rahandusministeeriumi haldusreformi kodulehel esitatud uue nime valimise põhimõtetega (https://haldusreform.fin.ee/2016/12/kuidas-valida-uue-valla-voi-linna-nime/#more-2720)?

31 “Vabaerakonna saadikud uurivad Lääne maakonna kokkukuivamise küsimust”

  1. Küsimus oli ka valimisringkonna muutumise kohta. Läänemaal on praegugi väga keeruline 1-2 mandaati kätte saada. Muutub veelgi keerulisemaks.

  2. Põlised alad,Märjamaa,Vigala,Varbla tuleb tagastada,rääkimata mingist lõäneranna pseudomoodustusest.Ei separatismile.

  3. Õiged küsimused !

  4. Huvitav, kas Pärnumaalt Riigivolikokku valitud saadikud esitavad arupärimise riigihaldusminister Valeri Korble Lõuna – Läänemaa Pärnumaaga liitumise küsimuses?

  5. Nad ei tea peale Virtsu sadama Lõuna-Läänemaast midagi.

  6. … ja mis saab meie Lääne Elu ajalehest nii väikeses maakonnas ?

  7. vaadates pärnut ja haapsalu

    on pärnu tõmbekeskus, mulle meeldib, pärnu saab omale maad juurde, kes on lääne maavanem?töllakas neeme suur

    • Otsitud vabandus.

      1. Riik on ise sellise olukorra tekitanud luues maakondade ülese alternatiivse regioonide süsteemi. Loomulikult kui lääne regiooni keskuseks on pärnu ning kõik olulisemad keskused on viidud Pärnusse, siis võib mõnele rumalamale hakatagi tunduma, et Pärnu on tõmbekeskus.

      2. Kas peaks siis kõik maakonnad tõmbekeskuste järgi ümber jagama? Siis saaks eestisse ainult kaks maakonda Tallinna maakond ja pisut väiksem Tartu maakond.

    • Kuule “vaadates pärnut ja haapsalut”, kui sa vôtad nôuks Neeme Suurt sedamoodi sôimata, siis tee seda oma nime alt. Ah et ei julge? Oled ühe munaga mees?

  8. Ja kes on Pärnu maavanem? Kas seal üldse keegi on olnud pärast krahv Kivimäe lahkumist – ei ole kindel. Ja ikka ise peab miski olema, mitte tõmbekeskuse hiilgust ihalema. Lihula on sama vägev kui Pärnu.

  9. oli ju Andres Metsoja kes kakles positsiooni pärast selle Anneli A-ga, kes teab kus ta nüid on

  10. Eesti+Vabaks

    Aga võtaks Ukrainast eeskuju. Seal oli ju ka umbes nii, et 30 pikka aastat Ukrainale kuulunud Krimm tegi referendumi ja lahkus Venemaale. Mispeale Ukraina kuulutas Krimmi elanikud Fashistideks ja EU kehtestas sanktsioonid.
    Meie puhul siis loobuksime Pärnumaa kaupade ostmisest, ei läheks Pärnusse randa, raiuksime läbi elektriliinid, no ja selle Kasari sillaga võiks ka 1-0 teha.
    Äkki suudaks isegi NATO kaasa meelitada…

  11. hakkaks ikka algusest peale ja esitage küsimus valitsusele, mis hea eest kingitakse vankadele suur tükk eestimaast-narvatagune ja petserimaa ja kas see on seaduslik ja mida arvaks Jaan Poska nendest kinkijatest promenaadil jalutades

  12. Seaduseandja küsib täidesaatjalt, mis riigis toimub. Jaburus kvadraadis.

  13. Tubli, Andres! Võidelge, sest mis kamarajura siin käib. Peksaril ja Toosil pole ka patriotismiraasugi kahjuks.

    • Toosil on suva, ta pole läänlane. Nii nagu Nigula Lôhmuski. Tänu neile kahele laguneb ka Läänemaa (ja läänlased ise paraku vahivad mokk töllakil pealt).

  14. unesnõduja on naine ja ta loebki- meeste mune, sest noil on 4, naistel vaid- 2! ja kui vastata ei mõista, on vastus lihtne– jooo vähäm! a kus sa saad, kui teema tuline, eriti… meestele (neil ju mune rohkem kah!)… nali!

  15. Lääneranna nimes pole mingit identiteeti. Kus see üldse on, kuskil Noarootsis või Saaremaal küsib suvakas inimene.
    Lihula puhul pole küsimuski, iga eestlane teab millest jutt.
    Ei mõista, mis krdi kompromiss see nüüd siis on ja mingi oma ego upitamine, et kui juba oma nimi kaob peab kõigil kaduma.
    Olgu mainitud, et Lihula jääb keskuseks niikuinii selles vallas.

    • Sa eksimas…elasin pea 15 a võrumaal ja seal ei tea Lihulast enamik inimesi midagi…Teavad väga hästi Virtsu ja teavad, et seal on ka Matsalu…aga Lihula ei…

  16. nimekomisjon on selgelt öelnud oma lehel, et
    “Esimesed valikud: vanad kihelkonnanimed, vallakeskuse nimi”

    Miks Lihula ei sobinud? Suurim vald elanikelt, konkreetne ja väga vana ja tuntud vallakeskus.

  17. Lihula on keeleliselt palju ilusama kõlaga ja konkreetsem nimi kui lohisev täppidega liitsõna Lääneranna.

  18. Johannes+Tuudilt

    Rahvasevahelises keelepruugis on Lääneranna väga ebaõnnestunud valik. Oskab keegi Lääneranna saka või inglise päraselt hääldada? Kuidas leiab välisturist Lääneranna guugeldades, ikka selge valik – Lihula.

  19. Mees Metsikust Läänest

    Kui kohalikke vallajuhte vaadat, siis nüüd asendub Lõuna-Läänemaa Põhja-Pärnumaaga. Või moodustatakse üldse Kagu-Virtsu maakond…

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.