Miks satuvad Eesti teedele käpardjuhid?

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

mati treping

„Kas autokoolist tulevate käpardjuhtide aeg saab kunagi ka lõpuks läbi?” küsib eelmise nädala Autoleht. Maanteeameti Haapsalu teenindusbüroo juhataja Mati Terepingi (fotol) sõnul oleneb see suuresti ka juhilubade taotlejast endast.

„Mida selleks tegema peab, et noor inimene õpiks liikluses kaasa mõtlema ja teadlikult õigeid otsuseid tegema, selle asemel et autokool treenib ta kõigest sõidueksamit läbima ja tegelikult vajalikud oskused peab algaja omandama hiljem omal käel katse-eksituse meetodil?” püstitas Autolehe toimetaja Elmar Ots küsimuse.

Läbikukkujaid rohkem

Autolehe loos nenditakse, et juhikoolitus on nii autokoolide kui ka võimude hinnangul jõudnud tõsisesse kriisi. Autokooli lõpetanu saab aina harvemini esimesel katsel hakkama maanteeameti (MNT) sõidueksamiga. On ju sõidupraktikat vähe ning oluliste juhitarkuste õpetamise ja liiklusalase mõtlemisvõime arendamise asemel üritab autokool treenida õppurit hakkama saama tihtilugu vaid sõidueksamiga. Statistika aga näitab, et koolid ei tule isegi selle küsitava ülesandega enam kuigi tulemuslikult toime.

Kui 2015. aasta esimeses veerandis sooritas MNT sõidueksami esimesel katsel keskmiselt 61,4 protsenti eksamineerituist, siis tänavu on see skoor kahanenud 57,4 protsendini. Eksamile minnakse tihtilugu liiga vähese ettevalmistusega, nentis MNT eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur B-kategooria juhiloa hankijate kohta rahvusringhäälingule juba mitu kuud tagasi.

„Üks osa eksamist sõidetakse asulavälisel teel ja suurema kiirusega. Tõepoolest on olnud juhtumeid, kus eksamineeritav väidab, et ta on käinud asulavälisel teel (sõitu õppimas) kas ühe tunni või paar tundi, aga rasked õnnetused juhtuvad just asulavälisel teel,” selgitas Kangur Autolehele.

Sellise „ettevalmistuse” puhul pole mingi ime, kui maanteel koguneb veoki taha kümnest või enamast sõiduautost koosnev kolonn, sest paljud juhid lihtsalt ei oska või julge aeglasemalt liikujast mööda sõita. Rääkimata elementaarseist eksimustest tulede kasutamisel (aina enam on neid, kes sõidavad ööpäev läbi päevatuledega) ja nende ümberlülitamisel (kaugtuli lülitatakse lähituleks juba siis, kui vastusõitja ilmub silmapiirile), võimetusest mõista liiklusreguleerija märguandeid ja paremakäereeglit, suutmatusest hoida ühtlast sõidukiirust jne.

MNT eksamiosakonna juhataja asetäitja Tarmo Vanamõisa kinnitas Autolehele, et amet on eksamikeskuse loomisega seoses võtnud tähelepanu alla eksamikvaliteedi ja seeläbi ka noorte autojuhtide taseme tõstmise ning midagi on ses vallas ilmselt lõpuks muutumas. 


Vähe õppesõitu

Mati Tereping nentis, et kindlasti on eksam pingeline situatsioon, kus ka rahuldava sõiduoskusega lubadetaotleja närvid võivad vingerpussi mängida. „Aga kui närv veab alt rahulikus, eksamineerija kontrollitud olukorras, mis siis saab, kui liiklusohtlik situatsioon tekib reaalsuses?” Lahendus on Terepingi sõnul üks: harjutada, harjutada, harjutada, kuni juht on endas kindel.

Sõidueksamil asulavälistel teedel nõuab eksamineerija alati, et juht oleks võimeline sõitma kiirusega 90 km/t, mis peaks tagama, et ta ei tekita teistes juhtides tungi temast mööda sõita. „Möödasõit on ohtlik manööver. Kui sõita maanteel näiteks kas või 60ga, mis võib tunduda ju ohutu kiirus, kutsub see tegelikult esile potentsiaalselt ohtliku manöövri,” selgitas Tereping ja lisas, et seepärast pole ka 80 km/t hea mõte. Üks endine sõiduõpetaja aga sedastas konkreetselt: kui sa ei julge sõita 90 km/t, siis ära autoga maanteele roni!

Tereping nentis, et loomulikult võiks autokoolides asulavälist sõitu rohkem harjutada. Siin on paraku üks „aga”. „Kujutage nüüd ette, kui autokool ütleb, et teistes autokoolides on 20 kohustuslikku sõidutundi, meil on 40, aga te peate selle eest maksma 1200 eurot 600 euro asemel. Millisesse autokooli inimesed lähevad?” Niisiis võib autokool küll soovitada võtta rohkem sõidutunde, aga kuni kohustuslike sõidutundide hulka seadusega ei suurendata, üritatakse ikka vähemaga läbi saada ja näidatakse näpuga: näe, autokool tahab raha välja pressida! Tavaliselt järgneb sellele pettumus, kui sõidueksamil läbi kukutakse. Ikkagi leidub ka siis neid, kes lisatunde võtmata lähevad korduseksamile õnne proovima – äkki õnnestub.

„No ei õnnestu ilma harjutamata! Inimene, kes esimest korda istub rooli alles autokoolis, ei saa sõitu 20 tunniga selgeks!” rõhutas Tereping ja lisas, et ka inimeste arusaamine sõiduoskusest on väga erinev. Ta tõi näite ühest markantsest juhtumist, kus pahane noor ema kuulutas pärast kolmandat korda eksamil läbi kukkumist, et talle peaks ikkagi juhiloa kätte andma, sest tal polegi vaja rohkem sõita, kui lapsed lasteaeda viia ja ära tuua.

Teine muudatus, mida Tereping näha tahaks, on küllaldane libedakoolitus juba sõiduõppe ajal. „Lõppastme libedakoolitust tehakse praegu siis, kui kodanikul on esmased juhiload juba käes. Selle 45 minuti libedasõiduga, mis praegu algõppes on, jõuab ainult platsile sõita, hoo üles võtta ja kaks korda pidurdada – üks kord ABS-iga ja teine kord ilma. Neile, kes liikluses kahe aasta jooksul ellu jäävad, hakatakse siis libedasõitu õpetama,” kirjeldas Tereping olukorda.

Kuni riiklikul tasemel sõiduõppes muudatusi ei tehta, peaksid alustavad autojuhid aga ise rohkem sõiduõpetajatega kaasa mõtlema ja kõik legaalsed võimalused oma sõiduoskuste arendamiseks ära kasutama. „Sellest ju sõltub kogu meie liikluskultuur ja inimeste elu.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
gps
7 aastat tagasi

Soomes täitsa harjumatu — kui tund aega juba sõidetud,kenasti ,rahulikult,siis hakkas korraks paanika tulema,et mis,kas midagi ei toimugi,igav ju….Aga mis peaks toimuma?Turvaline sõit ongi ju väärtus ise.

isa
7 aastat tagasi

Maanteel toimub just selline liiklus, nagu siin kommentaariumis. Pole midagi imestada. Aga liikluspolitsei võiks tõesti huvi tunda selliste sortsi-taoliste propagandistide vastu. Nii kaua, kui kehtib selline mentaliteet, nii kaua sõidetakse endid ja teisi surnuks!

Kodanik
7 aastat tagasi

Mul omal jääb ka selline tunne, et olen põmmpea, kuna sõidan sellise kiirusega nagu on lubatud. Siis vaadatakse, et mida sa kurat ujud ees.

Kodanik
7 aastat tagasi

Sa võid ju 90 piiril sõita, aga teised (need kellel vahtralehte pole enam) kihutavad sinust ikka mööda. Mõni paneb veel viimasel minutil mööda või täiesti vales kohas. Soovitaks politseil ka väljaspool asulat kiirust kontrollida, mitte ainult Uuemõisas või linnas sees passida. Ja kui paljudel autidel on tuled läbi ning on ka neid kes arvavad, et päeval ei pea autol tuled põlema.

gps
7 aastat tagasi

Soomes sõidavad talvistes oludes kõik rahulikult üksteise sabas ja pikka maad,keegi isegi ei mõtle möödasõidust.

lp
7 aastat tagasi

soomes lastakse ritta vahele auto,kui on pisut eksinud ja on vaja,meil on seda palju raskem saada

xerxes
7 aastat tagasi
Reply to  lp

Nii see tihti juhtub.

sorts
7 aastat tagasi

paistab,et kõik mu kritiseerijad on kas elupõlised jalakäijad või sõidavad nad autoga 300 meetrit aastas.

maanteedel kujuneb ühtlane liiklusvoog välja iseenesest, nagu mainisin, siis suvel heades oludes 100-105 km /h. olen sõitnud sellistes “rongides” talinast pärnu, tartust talina jne.
muidugi,alati on neid kel kiire aga need lasevad ka siis 140+ga.

ja lihtsalt põmmpeadele,kes sõidavad AINULT lubatud kiirustega,olgu siis GPSi või spidoka järgi—tähtis ei ole sinu kiirus,tähtis on sulanduda ühtlasse liiklusvoogu.

lõpetuseks soovitus piirkiiruste ainuõigeks kuulutajatele–kasutage ühistransporti või veel tervislikum–käige jala:)

??????
7 aastat tagasi
Reply to  sorts

Reeglite järgi liiklejad on põmmpead? Vot sellele pooletoobisele steitmendile ootaks küll politsei-poolset seisukohavõttu.

Unesnôiduja
7 aastat tagasi
Reply to  sorts

Tegele endaga mujal, ära roni siia kommima.

GPS
7 aastat tagasi

Mulon uus moodne auto,miks ei pea ma seda usaldama?

BMw
7 aastat tagasi

Sortsu loogika järgi- kui must kimavad GPS-i järgi mõõtes 95-ga 2 sortsu mööda ja tagant läheneb veel autosid, siis peaksin ühtlase liiklusvoo saavutamiseks ka 95-le tallama. Kui aga eessõitjad arvavad aga heaks “liiklusvoo ühtlustamise huvides” 100-peale tõmmta, siis peaksin ka mina seda sama tegema jne. Tubli, sorts! Ega kiitlemine oma sõidetud riigidega ja staazhiga ei tee sind veel teistega arvestavaks. Kas arvad, et GPS-ga 90-ga sõitjal on vähem õigus olla nn.ühtlase liiklusvoo korraldaja, kui 95/100-ga sõitja. Et kui paljud on segaseks pööranud (loe: mitteseaduskuulekad), siis peaksid seda kõik olema? Mis kuradi minutilist võitu sa taga ajad? Aga ei, sulle polegi… Loe rohkem »

prrrrr.....
7 aastat tagasi

Soomes sõidavad kõik korralikult,ei ole kiiruspiirangute ületamist,liikluskultuur on kõigi jaoks.

xerxes
7 aastat tagasi
Reply to  prrrrr.....

Kahjuks pole täpselt nii, aga paremaks on läinud.