Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes. Foto: kuvatõmmis videost
14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva. Tänavu on päeva fookuses diabeedi varane avastamine – nii on võimalik haigust kontrolli all hoida ja tõsiseid tervisekahjustusi vältida, kirjutab Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.
Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest.
Eristatakse 1. tüüpi ehk insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi ehk insuliinsõltumatut diabeeti.
Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. 2. tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pooled diabeetikutest, et neil see haigus olemas on. Haigus algab sageli märkamatult, sest veresuhkru kõrgenemine toimub vähehaaval ning organism kohaneb normist kõrgema veresuhkruga. Diabeedile iseloomulikud kaebused nagu janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad puududa või on vähesed. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ning paljudel juhtudel avastatakse veresuhkru taseme tõus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks.
Kuidas diabeeti ennetada?
Teist tüüpi diabeeti aitavad ennetada või kontrolli all hoida muudatused elustiilis. Et vältida 2. tüüpi diabeeti ja selle tüsistusi, peaksid igas vanuses inimesed:
- saavutama ja säilitama normaalse kehakaalu
- liikuma korrapäraselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 30 minutit enamikel päevadel, kehakaalu ohjamiseks tuleks aga liikuda rohkem. 30-minutiline füüsiline treening päevas võib vähendada riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti 40%
- sööma iga päev 3–5 portsjonit puu- ja köögivilju ning vähendama suhkru ja küllastunud rasva tarbimist
- hoiduma suitsetamisest.
Kas kuulud riskirühma?
Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist varakult avastada, on veresuhkru mõõtmine. Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool. Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet.
Juhtimaks inimeste tähelepanu diabeedile, korraldavad Eesti Diabeediliit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, OÜ Berlin-ChemieMenarini Eesti, OneMed OÜ ja Selver veresuhkru mõõtmise kampaania – pühapäeval, 13. novembril kell 12 – 14 mõõdavad arstitudengid Selverites üle Eesti tasuta veresuhkrut.
Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Diabeediliidu juhataja
Diabeediriski testi veebis saab teha siin.
Diabeedipäev 2016: mõõda oma veresuhkrut tasuta! from Celsius Healthcare on Vimeo.