Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm on ka eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juht. Foto Arvo Tarmula
Novembri esimesel nädalavahetusel astuvad eestirootslased valmiskastide juurde, et valida neljandat korda Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu.
Kultuurinõukogu 21 kohale kandideerib 22 inimest, kellest suurem osa elab Eestis, kuid veidi vähema kui kolmandiku peamine elukoht on Rootsis.
Nii kandideerida kui ka kultuurinõukogu valida saavad Eesti kodakondsusega rootsi rahvusnimekirja kantud inimesed. Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse esimehe Jana Stahli sõnul on rahvusnimekirja kantud ligi 600 inimest, kellest valimisnimekirjas üle 450.
4.-6. novembril on Eestis avatud kaks valimisjaoskonda: üks Haapsalus Rannarootsi muuseumis, teine Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus. Rootsis elavad valijad hääletavad posti teel. „Tegelikult on meil posti teel hääletamisega ka mure, sest viimasel ajal liiguvad kirjad väga aeglaselt,” ütles Stahl.
Kolmeks aastaks valitav kultuurinõukogu on eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhtorgan. Kultuuriomavalitsus on piirideta omavalitsus, mis esindab kõiki eestirootslasi ja eestirootsi kultuurist huvitatuid ning tegeleb kultuuripärandi säiltamise, kaitsmise ja edendamisega.
Eestis elavatele vähemusrahvustele andis võimaluse kultuuriomavalitsusi moodustada 1993. aastal vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia. Seno on Eestis seda võimalust kasutanud kaks rahvusrühma — ingerisoomlased ja eestirootslaed, neist eestirootslased on ainsad, kes valivad kultuurinõukogu juba neljandat korda.
Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukokku kandideerivad:
- Ants Aaman
- Sten Berg
- Andres Juhan Bernadt
- Juta Holst
- Ülo Kalm
- Neeme Kari
- Kalev Kukk
- Mart Laidmets
- Ingegerd Margareta Lindström
- Peeter Paemurru
- Lars Johan Rõnnberg
- Elna Siimberg
- Valdek Slet
- Jana Stahl
- Bo Göte Stenholm
- Leif Roger Strömfelt
- Erik Jakob Söderberg
- Kai Tennisberg
- Toivo Tomingas
- Benny Vesterby
- Lars Christer Johan Vidgren
- Lena Elisabeth Weesar
