Ann Mari Anupõld: talvele vastu!

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Ann Mari Anupõld. Foto: Urmas Lauri

Ann-Mari Anupõld 017

Kuigi kuu alguses võimutsenud külmad tuuled olid juba selge märk sellest, et oleme nüüd kindlalt sügise haardes, on hiljemalt alates eelmise nädala esimestest miinuskraadidest selge, et ega see talvgi taevasse jää. Viimased välistööd saavad veel kiiruga lõpetatud või hoopis peatatud, kõik tundlikud taimekesed kolitakse soojematesse talvekorteritesse ja iga-aastane debatt lehtede riisumise kasulikkusest või mõttetusest on taas võimust võtnud. Aga mitte ainult maja ja aed ei taha talvekorda tegemist, vaid ka meie vastutusel olevate loomade heaolu peab külmal aastaajal olema tagatud. Ma eeldan, et kliima soojenemisel läheb veel natuke aega, enne kui Eestist saab uus Hispaania ja meil pole üldse enam vaja adekvaatsete ulualuste või joogivee sulatamise üle pead murda.

Sageli lähtume loomade olukorda hinnates liialt iseenda tunnetest. Me tahaks ikka, et keskkond oleks võimalikult soe ja valgusküllane. See kõik on ka õige, aga samas ei ole meil laikade või bernhardiinide vähemalt 10 cm paksust ja mitmekihilist kasukat, millest isegi jäine vihm ei suuda õieti läbi tungida. Välimised kihid võivad küll härma tõmmata, aga naha lähedalt on ikka mõnusalt kuiv ja soe. Koertele, kes on harjunud õues elama, piisab talvel ilusti hakkamasaamiseks kuivast varjualusest, kus puudub tuuletõmme. Soojustatud kuudid on küll moekad, kuid enamikul juhtudel natuke üle pingutatud. Erandiks on väga noored, väga vanad või keskkonnaga mitte harjunud koerad! Koertel peab olema piisavalt aega, et endale korralik kasukas selga kasvatada. Kui koeri on enne pidevalt toas hoitud, siis ei saa neid päevapealt õue jätta. Mõnel vanemal koeral ei pruugi aga lihtsalt liigesed enam niisketele ja külmadele ilmadele nii hästi vastu pidada nagu varem. Neid aitavad pehmemad magamisasemed ja ehk võimalus näiteks ööseks garaaži või katlaruumi pikutama minna.

Lisaks soojustatud kuutidele on sügisele iseloomulik koerte moesõu. Demonstreeritakse erinevaid ebapraktilisi variante sellest, kuidas koera võimalikult kitsastesse mantlitesse toppida. Mantlid on õigustatud ainult väga lühikese karvastikuga, vanematel või piiratud liikumisvõimega loomadel. Koer, kes õues piisavalt liigub ning on hea tervisega ja normaalse karvastikuga, suudab endale igal juhul ise piisavalt sooja toota. Eraldi riietus võib teda sel juhul pigem ahistada kui aidata.

Mis on aga ülejäänud puduloiustega? Kuidas kass, jänes ja kana külmade temperatuuridega hakkama saavad? Kassid üldjuhul eelistavad sooja ning mõnda kodutiigrit on talviste ilmadega peaaegu võimatu uksest välja saada. Nad veedavad tunde sooja ahju ees diivanil lösutades või lähevad lausa soemüüri otsa magama. Ja olgem ausad, eks meiegi teeks seda mõni päev meeleldi, kui meile valik antaks. Ent ka kassid saavad külmade ilmadega suurepäraselt õues hakkama. Piisab sellest, et neil on kuiv ja küllaldase pesamaterjaliga koht, kuhu pikutama minna. Põhk või hein sobivad selleks ideaalselt. Jäneste kohta kehtib muuseas täpselt sama. Ka pisinärilistega ei juhtu miinuskraadidel mitte midagi, kui nad on kuivas kohas varju all. Kanadega on asi natuke keerulisem, just seetõttu, et neil võivad kõva pakasega hari ja lott ära külmuda. Loomade valikul tasuks kindlasti lähtuda oma pidamisvõimalustest. Kui teil on külm laut, siis valige sellised kanad, kellel on võimalikult väike hari ja lott, siis nendega ei juhtu ka –20 kraadi juures mitte kui midagi. Oluline on aga meeles pidada, et kanad tarbivad sööta vaid valgel ajal! Kuna külmade ilmadega läheb väga palju energiat kehasooja hoidmise peale, siis tasub loomadele pakkuda kunstlikku valgust, et neid kauem sööma meelitada, ja valida selline sööt, milles oleks rohkem energiat. Ka kõik teised loomad tarbivad talvel üldjuhul rohkem sööta kui suvel, ja see on külmade ilmadega õigustatud.

Lisaks söödale ja kuivale asemele on iga-aastane peavalu ka joogivee pakkumine. Sama kiiresti, kui meie uusi joogikausse ette tassime, jõuab vesi neis ka juba jäässe minna. Ja huvitav, kas see loom sai sealt üldse mõne lonksu võtta? Kelgukoerte juhid lahendavad probleemi, pakkudes koertele talve jooksul söögiks niinimetatud suppi. Kuivtoit pannakse leige vee sisse, lisaks läheb sinna juurde veel törts liha või konservi, et muuta vett maitsvaks ja meelitada koera kogu kausitäit endale sisse sööma-jooma. Ka teistele loomadele võib pakkuda toite, mis sisaldavad rohkem vedeliku. Professionaalsemalt annab aga probleemile läheneda, kasutades soojendatud jooginõusid ja küttekaableid või ehitades joogikausile ümber soojustatud kastikese.

Head talvitumist!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments