Filmivõtted Haapsalus. Foto Taavi Vaikmaa
Täna linastub Haapsalu kultuurikeskuses Janno Jürgensi värske mängufilm „Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat”.
Haapsalust pärit režissööri film on peaaegu täiesti üles võetud tema kodulinnas. Filmi avakaader näitab vana ja veidi räämas puumaja Väikese viigi ääres, kus elab vana aednik Aleksander (Evald Aavik), kellele on suvevaheajaks seltsiks seitsmeaastane lapselaps Karl. Tuleb ka kolmas peategelane, Aleksandri tütar ja Karli tädi Marju, kes ei jõua ära oodata, et saaks maja päranduseks ja ehitaks selle asemele külalistemaja.
„See on suhtedraama, mis keskendub peresuhetele kolme generatsiooni vahel, kuidas materialistliku maailmavaatega uus põlvkond vanast generatsioonist üle sõidab,” ütles Jürgens. „Žanrilt on see tõsisem draama.”
Filmi peaosas mängivad Evald Aavik, kes on Jürgensi hinnangul Eesti kino suuremaid tähti. Tütart mängib Tiina Tauraite, pojapoega Oliver Linnas. „Episoodiliselt mängivad ka Haapsalu Randlase seltskonna näitlejad, Maie ja Jüri Matvei, Enn Punnek, Vello Nõupuu ja teised,” ütles režissöör.
Film on tervenisti üles võetud Haapsalus ja selle lähiümbruses: Linnamäel ja Parila koolimajas. „Kuna lugu on minu enda mälestustest idanenud – mu vanaisa maja oli võtteplatsist kahesaja meetri kaugusel –, siis on ka visuaalsed impulsid Haapsalust: Haapsalu värvid ja suvi. Otsisime võttepaiku siit ja sealt, lõpuks jõudsime ikka tagasi Haapsallu. Mu vanaisa oli lillekasvataja, nii on ka filmi peategelane,” rääkis Jürgens.
Läbimurre tuli „Distantsiga”
Janno Jürgens on 1985. aastal Haapsalus sündinud ja 2004. aastal lõpetanud Haapsalu gümnaasiumi. 2006–2012 õppis ta Balti filmi- ja meediakoolis. 2012 sai tal valmis lühifilm „Distants”, mis murdis ennast kohe rahvusvahelistele filmifestivalidele, kus kogus hulga auhindu. Eriti hinnatav on valimine A-kategooria Locarno filmifestivali lühifilmide rahvusvahelisse võistlusprogrammi „Pardi di Domani”. See on esimene kord, kui Eesti lühifilm sellise tunnustuse on saanud.
„Kindlasti tuli festivaliedu üllatusena. Enne ma ei teadnudki festivalide maailmast suurt midagi,” rääkis Jürgens. „Kui me filmi tegime, siis me sellistele asjadele ei mõelnud. Tähtis oli see lugu, mida tahtsime jutustada.”
Janno Jürgensi sõnul on uus film „Distantsist” parem. „„Distants” oli kahe generatsiooni – isa ja poja – suhetest. Nüüd on ka kolmas põlvkond sisse tõmmatud. Põhimõtteliselt sama konflikt laiahaardelisemalt,” ütles ta. „Praegu tunnen, et uus film pole põrmugi nõrgem kui eelmine, vaid isegi samm edasi.”
„Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat” ei olegi enam päris lühifilm, vaid on 39 minutit pikk. „Inglise keeles öeldakse sellise kohta mid length (keskmise pikkusega),” ütles Jürgens.
Andekas amatöör
Janno Jürgens jõudis filmi juurde suhteliselt hilja. „Esialgu tuli huvi kunsti vastu. Käisin Hillar Tatari kunstiringis. Kui ükskord hakkasime kooliõdede ja -vennaga kooliprojektina üht filmi tegema, võlus mind tohutult selle montaažiosa,” meenutas Jürgens.
Pärast kooli tegi Jürgens sõbraga juhuse tahtel ühe amatöörfilmi. „Siis ostsin endale kaamera ja tegin veel paar amatöörfilmi. Kuhu ma filmid saatsin, sealt ka auhindu sain. See oli 2006 Rakveres „Propaganda” festivalil, kus Elen Lotman ja Tanel Toom ütlesid mulle, et pean kindla peale minema Balti meediakooli filmi õppima,” kirjeldas Jürgens karjääri algust.
Oma eeskujusid Eestist ei taha Janno Jürgens nimetada, kiidab sõpru, kellega koostööd teeb. Pika pinnimise peale nimetab Eesti filmi suurkujuks Veiko Õunpuud ja Jüri Sillartit, kelle õpetused on talle tähtsad. „Siiani meeldib mulle väga Arvo Kruusemendi „Kevade”. Igav inimene olen, aga ma arvan tõesti, et see on eriti oma aja kohta väga hea film.”
Kui tudengifilmid ka patta panna, on „Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat” Jürgensil kümne aasta jooksul kümnes film.
Järgmine on loodetavasti juba täispikk. „Tegime seda lühifilmi pika filmi projekti arendamise ajal. Ühest küljest aitas see endas selgusele jõuda, aga teisalt ka kindlasti tõestada, et meie meeskond on võimeline tegema täispikka filmi,” ütles Jürgens.
Täispikka filmi „Rain” on Jürgensi meeskond arendanud juba mitu aastat ja detsembris loodetakse see esitada rahastuse saamiseks.
„Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat”
Osades: Evald Aavik, Tiina Tauraite, Oliver Linnas, Timur Ilikajev, Rain Simmul, Taavi Tõnisson jt.
Režissöör: Janno Jürgens
Stsenaarium: Anti Naulainen, Janno Jürgens
Operaator: Mart Raun
Kunstnik: Eugen Tamberg
Helirežissöör: Indrek Soe
Helilooja: Liisa Hirsch
Monteerija: Martin Männik
Produtsent: Kristjan Pütsep
Tootja: Alasti Kino OÜ
Filmi tootmist toetas kultuurkapital.
