Luiged Tagalahel. Foto: arhiiv
Päev päevalt jahendamaks muutuva ilma eest valimustuvad põgenema sajad tuhanded rändlinnud. Suurem osa neist teeb vahepeatuse Lääne-Eesti märgaladel. Ornitoloog Tarvo Valker rääkis, et ehkki sügisrände hooaja avasid kurvitsalised juba juulis, on rände tippaeg alles ees. Septembri lõpus või oktoobri alguses peatub Silma looduskaitsealal ja Matsalu lahe ümbruses enam kui sada tuhat veelindu. „Lahesopid on madalad ja lindudel on lihtne põhjast toitu otsida ning jõuvarusid täiendada,” selgitas Valker. Praeguseks on lahkunud juba kurvitsalised, kellest Läänemaal kohtab peamiselt rohuneppi ja vöötsaba-viglet. Põhjamaadest ja Eestist on soojale maale lennanud ka enamik isaseid parte, kes on poegade kantseldamise jätnud emaste hooleks. Eile hommikul tuvastas Valker Põõsaspea neemel Soomest Eesti poole lendavaid valgepõsk-laglesid. Sookurgi on soodel ja põldudel näha aga juba nädala algusest saadik. Kured on need linnud, kelle ka võhik tavaliselt taevalaotuses kolmnurkse rändeformatsiooni ja valju lauluhääle järgi ära tunneb. Valker rääkis, et sookurgede sihtpunktid paikevad Vahemere ääres ja isegi Põhja-Aafrikas, kuid Lääne-Eesti on just põhjapoolt tulevate kurgede vahepeatuspaik. Siin peatuvad nad paar päeva kuni nädal. Valker selgitas, et kurgedel on siin soodsad tingimused oodata rännakuks sobilikku ilma. Sookurgedele on parimaiks rändetingimusteks põhja- ja loodetuul ning päikesepaisteline ilm. „Tavaliselt lendavad nad ühe korraga kuni 700 kilomeetrit,” ütles Valker. Suured linnud on rändel üsna vastupidavad ja kui nad mõnda tehnorajatisse ei takerdu, jõuavad parved sihtkohta suurtemate kadudeta. Seda ei saa aga öelda väiksemate lindude kohta. Valker rääkis, et värvuliste hulgas saab rändel hukka pea kolmveerand noorlindudest. „Ränkraske rände üks eesmärke on tugevad isendid nõrgemate hulgast välja sõeluda,” ütles Valker. Viimaste rändajate hulgas on reeglina kühmnokk-luiged, kes viivitavad äralennuga viimase piirini. „Need on need samad linnud, kes kipuvad vahel jäässe kinni jääma,” ütles Valker. Nemad peatuvad Hollandi ja Saksamaa rannikul ning Taani väinades. „Neile on põhiline, et vesi oleks lahti ja põldudel pole paksu lund,” selgitas Valker. Lindude rändeks on üks parimaid jälgimise kohti Nõva vallas Põõsaspea neemel. Üle neeme kulgeb tähtis veelindude rändetee. „Järgmised paar nädalat on loodusehuvlistele väga põnev aeg,” teatas ta.