Einbi küla ei taha Ramsile meditatsioonikeskust

Einbi küla elanik, ettevõtja Rein Vatku seisab Ramsi poolsaare ninas, kuhu pandi just maha valguskaabel. Tema selja taga kõrgub Nõukogude piirivalve kordon, mille asemel vallavalitsus näeks hea meelega midagi muud. Foto: Arvo Tarmula

Einbi küla elanikud on vastu Andrus Kahni juhitava mittetulundusühingu plaanile rajada Ramsi poolsaare tippu meditatsioonikeskus.

Lääne Elu kirjutas augustis, et Eesti ainus buda munk Țhitañāṇo Bhikkhu, kodanikunimega Andrus Kahn tahab rajada Noarootsi meditatsioonikeskuse. „Tegin tõesti Noarootsi vallavalitsusse järelepärimise ja uurisin, millistel tingimustel on meil võimalik sinna meditatsioonikeskus ehitada,” ütles Kahn.
Noarootsi vallavanem Triin Lepp ütles, et vallal on Ramsi poolsaarel üks maatükk, mis selliseks ettevõtmiseks sobiks ja Noarootsi vallavolikogu arutab asja.

Lääne Elu uudis tegi Einbi küla elanikud ärevaks ja nad võtsid ühendust külavanem Monika Miilsaarega, mille tulemusel saadeti Noarootsi vallavolikogu esimeehele ja vallavanemale lehekülje pikkune kiri väljendamaks rahulolematust selle plaaniga. „Vastuseisu suuremate ettevõtmise vastu, mis toovad külla suurenenud rahvahulga ja tihedama liikluse, on avaldatud Einbi külaga seotud inimeste poolt juba ka varem,“ seisab kirjas koos viitega paari aasta tagusele katsele ehitada Alvari kinnistule puhkeküla.

„Einbi külas on suurem enamus inimestest soetanud endale suvekodud ja maakodud aastaringseks elamiseks justnimelt sel põhjusel, et nautida erakordset vaikust, loodust ja ilu, mida siinne piirkond pakub. Kinnistu omanike soov on, et see jääks nii ka edaspidi ja on valmis astuma kõik võimalikud sammud, et oma privaatsust säilitada,“ edastas Miilsaar vallavalitsusele külaelanike sõnumi.

Ligipääs merele

Lepp ütles pärast vallavolikogu istungit, et otse loomulikult ei võeta ühtegi nii olulist otsust vastu ilma kohalikega nõu pidamata. „Meil polegi midagi ju otsustada, sest me ju ei tea veel, mida see MTÜ täpselt teha tahab. Toimunud on lihtsalt esimene infovahetus ja midagi arutama saame hakata alles siis, kui oleme näinud projekti,“ ütles Lepp.

Einbi rahva kirja lõpus viidatakse, et Ramsi poolsaare tipuga seonduvad omandiküsimused on suisa nii keerulised, et vajavad professionaalse asjatundja kaasamist. Seetõttu palus Miilsaar edasistes Ramsi poolsaart puudutavais küsimustes Einbi küla esindama advokaat Peeter Lepiku – Eesti ühe tunnustatuma, 1990. aastal moodustatud advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär asutaja.
Miilsaar ütles Lääne Elule, et ei soovi midagi rohkem täpsustada.

„Keerulist pole seal midagi – see kinnistu kuulub Noarootsi vallale,” ütles Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo.

Hirmo märkis, et poole hektari suurune kinnistu võiks lõpuks leida kasutust ja ka korda saada. Kinnistule on kehtestatud detailplaneering, mille järgi saab seal kõrguva, Nõukogude sõjaväe kasutuses olnud hoone korda teha tingimusel, et kohalikud elanikud pääsevad mere äärde.

„Praegu pole millestki rääkida ega põhjust protestikirju kirjutada, midagi ju otsustama veel ei hakata. See on üks õhku paisatud mõte, mis pole veel lõpunigi mõeldud,” rahustas Hirmo.

Avalikud huvid

Einbi külas kuueteistkümnendat aastat maakodu pidav advokaat Lepik selgitas, et vallavalitsus nägi omal ajal palju vaeva, et kõnealune maa enda munitsipaalomandusse saada. „Selle vaeva üks motiiv oli, et see jääks avalikku kasutusse. Nüüd osa inimesi kahtlebki, kas mitte just tavapärane avalik kasutus nagu budistlik keskus on ikka valla inimeste huvides,” selgitas Lepik.

Lepik märkis, et kindlasti ei tohi juhtuda näiteks nii, et keskuses hakkab mediteerima vaid üks perekond. „Tähtis on, et kui mingi projekt tehakse, läheks see reaalselt ka käima ja oleks avalikes huvides.”

Advokaat lisas, et kindlasti ei maksa asja üle aga võimendada. „Mina olen lõpptulemuse suhtes igal juhul positiivne. Kui seda asja avalikult arutada, olen ma veendunud, et jõuame parima võimaliku tulemuseni,” ütles Lepik.

Rein Vatku: teadmatus hirmutab

„Külarahvas kardab, et äkki pole see asi pole puhas,” selgitas Vatku. Teooriaid, mis huvid selle maatüki ümber tegelikult olla võivad, ringlevat mitmeid.

Vatku ise on seda meelt, et budism on iseenesest kena ja rahumeelne asi, seepärast oleks täitsa tore, kui kõik olekski nii kena, kui on reklaamitud. „Aga kuna selgust pole ja inimesed pelgavad iga asja, mis võib nende elukeskkonda muuta, siis igaks juhuks ollakse vastu,” seletas mainitud krundist 700 meetri kaugusel elav Vatku, kes on arvamusel, et midagi mõistlikku võiks sinna tulla küll.

„Aga mis see mõistlik asi on, eks seda pea siis targad inimesed otsustama.”