TÄISMAHUS: Haapsalu turvakodu viskas elanikud välja

Haapsalu turvakodu juhtide Viljar Roosimaa (vasakul) ja Saamuel Väeri sõnul rikkusid elanikud sisekorraeeskirja. ARVO TARMULA

Samaaria kristliku heategevusorganisatsiooni Haapsalu turvakodu lõpetas enne tähtaega lepingud kõigi elanikega.

Eile hommikupoolikul kolisid kõik seitse meest turvakodust välja. Samaaria Eesti Misjoni juhatuse liige Viljar Roosimaa ütles, et varjupaik kavatseb välja töötada uue programmi ja muuta sihtrühma. Seni said turvakodus peavarju elu hammasrataste vahele jäänud alkohoolikud. Roosimaa sõnul kavatseb Haapsalu varjupaik edaspidi keskenduda teistsuguste probleemidega inimestele, missugustele täpsemalt, ei soostunud ta avalikustama. Senine programm ja elanike suhtumine pole end Roosimaa sõnul õigustanud ega vilja kandnud. „Kuni täna hommikuni oli turvakodus õigus viibida seitsmel mehel. Täna hommikul lõppes meestega koostööleping,” märkis Roosimaa eile.

Kolisid Tamme tänavale

„Täna oli viimane päev,” ütles eile Lääne Elule ligi kaks aastat Haapsalu turvakodus elanud Vello Rank. Rank on päris Hiiumaalt Käina vallast. Ta leidis omale uue elupaiga Taavi Käsule kuuluva Tamme tänava maja sotsiaalkorteris. Rank ütles, et seal said peavarju peale tema veel viis meest, üks läks koju tagasi. „Mina oleksin nagunii ise ka Samaaria varjupaigast ära tulnud ja üks mees veel, aga ülejäänud mitte,” märkis Rank.

Lepingud meestega lõpetati enne tähtaega. Roosimaa sõnul oleks viimane leping lõppenud septembri keskel. Roosimaa ütles, et neil on õigus leping enne tähtaega lõpetada väga tõsiste korrarikkumiste tõttu nagu allumatus ja sisekorraeeskirja rikkumine.

„Varjupaigas alkoholijoobes viibida on keelatud,” märkis Roosimaa. Roosimaa sõnul ei täitnud mehed turvakodu eesmärki – lõpetada alkoholi kuritarvitamine ja hakata tööle. „Enamik seda ei soovinud,” nentis Roosimaa.

Roosimaa tunnistas, et oli siiski ka mehi, kellel ei olnud rikkumisi, kellega aga leping sellest hoolimata lõpetati.

Elu muutus uuest aastast

Turvakodu asukail on asjast veidi teistsugune arusaam. Turvakodus pool aastat elanud Ermu Tõniste ütles, et täiskarsklane ta pole, aga pole kordagi turvakodus purjutanud. Muud pahandust pole kah olnud. „Öeldi, et juhatuse otsusel tuleb leping lõpetada. Mõnevõrra kahju on ikka,” ütles Tõniste. Tema tuli varjupaika Järvakandist.

Vello Rank kinnitas, et temagi pole rikkumistega vahele jäänud. „Minule öeldi, et firma pannakse kinni. Et riik ei ole enam nõus firmat toetama,” ütles Rank.

Jaanuarist vahetus mitu Samaaria Eesti Misjoni juhatuse liiget. Haapsalu varjupaika 24 aastat juhtinud Toomas Vallimäe sai koondamisteate, uueks juhiks sai Saamuel Väersi.

Nii Roosimaa ise kui ka varjupaiga asukad ütlevad, et sellest ajast muutus elu varjupaigas. Selles, kuidas see muutus, lähevad kirjeldused lahku. „Püüdsime rakendada uut programmi, millega ei olnud elanikud nõus kaasa tulema,” tunnistas Roosimaa.

„Pidasid meid nagu orje,” ütles Vello Rank. „Hommikust õhtuni pidid mehed tööd tegema, aga ei saanud selle eest sentigi. Kogu raha, mis riik andis, läks poe ehituseks.”

Haapsalus on kaks Samaaria poodi, üks Rannarootsi keskuses, teine Lihula maanteel. Raha laekub kolmest allikast – poed, europrojektiraha ja kohatasu, mida maksab varjupaigas olija ise, kui tal on sissetulek, kohalik omavalitsus või lähedased.

Vello Rank on üks neid, kel on sissetulek – ta saab 300 eurot pensioni. 1. jaanuarini oli varjupaiga kohatasu 90 eurot kuus. 1. jaanuarist aga tõusis kohatasu 410 eurole kuus. Kui varem jäi osa pensionist mehele kätte, siis uuest aastast ei tulnud pensionist enam välja ja kätte ei jäänud midagi. Rank pöördus Käina vallavalitsuse poole, et sealt teda toetataks. Käina valla sotsiaaltöö spetsialist Aime Tamm ütles, et vald olekski maksnud, aga palus saata arve. „Saatsime kirja ka Samaaria Haapsalu varjupaika, et saatku arve, aga arvet ei saadetud ega vastatud kah. Ilma arveta ei ole meil võimalik maksta,” ütles Tamm.

Kohatasu tõusis viis korda

Nii andiski Vello Rank kogu oma pensioni varjupaika, kuni läks juristi juurde, kes ütles talle, et 15 protsenti peab jääma mehele endale. Siis Rank kogu raha enam ei andnud.

Ka suhtumine läinud uute ülemustega halvemaks. Kui mehel rohud otsas olnud ja ta raha küsinud, ei antud talle raha, vaid osteti rohud. „Bussitalongi jaoks pidin raha peaaegu et põlvili paluma,” meenutas Rank.

Viljar Roosimaa ütles, et Ranki kirjeldatu ei vasta tõele. Varjupaigas on tööteraapia. Ka olevat varjupaik toetanud Ranki püüdlusi iseseisvuda. „Kohalik omavalitsus teda ei toetanud ja pensionist ei tulnud kohatasu välja.”

Kohatasu 410 eurot olnud Roosimaa sõnul ka enne 1. jaanuari, elanikelt seda lihtsalt ei küsitud. Varjupaika 24 aastat juhtinud Toomas Vallimäe ütles, et nii kõrget kohatasu ei olnud. „Olid minu arvutused, kui palju kuu aega elamist maksab,” ütles Vallimäe.

Vallimäe ajal maksis asukas ise või kohalik omavalitsus 90 eurot, ülejäänud raha tuli projektidest ja poodidest.

Samaaria Eesti Misjoni MTÜ

* Kristlik heategevusorganisatsioon, mis on seotud Haapsalu ja Ridala baptisti kogudusega.

* Tegutseb Eestis 1991. aastast.

*  Põhitegevus on aidata ühiskonnast tõrjutud inimesi tavapärasesse ellu.

* Abisaajad on alkohoolikud, vanglast vabanenud ja kodutud.

* Pakub eluaset, toitu, riideid jm esmavajalikku ning vaimset tuge, aitab vabaneda sõltuvusest, õpetab toimetulekut.