Analüüs: haldusreform rikub omavalitsuste põhiseaduslikke õigusi

Foto: arhiiv

Haldusreform rikub mitmes punktis liialt omavalitsuste põhiseaduslikke õigusi, selgub eelmisel nädalal valminud õigusanalüüsist.

Kunagise justiitsministri Paul Varuli juhitud meeskonnal valmis kolmenädalase töö tulemusena ligi 50-leheküljeline analüüs, milles leitakse, et liigne põhiseaduse riive ei kaasne mitte ainult 5000 elaniku alampiiri ja valdade sundliitmisega, vaid ka ebavõrdsete ühinemistoetuste maksmise ja kiirustamisest tekkinud liialt lühikeste tähtaegadega, kirjutab Postimees.

Analüüsi keskne kriitika on suunatud juulis jõustunud haldusreformi seaduse nende sätete vastu, mis lubavad valitsusel valdu sundliita. "Dokumendis leitakse, et sundühendamiseks on ette nähtud ebamõistlikult lühike aeg," edastab Postimees.

Samuti pälvib kriitikat ka nõue, et omavalitsuses peab tulevikus olema vähemalt 5000 elanikku. Sisuliselt on tegu reformi ainsa arvulise kriteeriumiga, aga kuna tänini on määramata, milliseid teenuseid ja mis kvaliteediga omavalitsus osutama peab, siis puudub võimalus tegelikult hinnata, kas selleks on tarvis just 5000 elanikku, märgib Postimees.

Varuli meeskond leiab ka, et kava jätta liitumistoetuseta need omavalitsused, kelle liitumine pole vabatahtlik, vaid valitsuse korraldatud, rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Sisuliselt pole vahet, kas omavalitsused liituvad vabatahtlikult või liidab nad valitsus – mõlemal juhul on lõpptulemus sama ja tekivad ühesugused kulud. Kui neid ühele osale liitujatest ei kompenseerita, on tegu osa valdade elanike karistamisega riigi poolt, edastab Postimees analüüsi järeldusi.

Viimaks rikub reform analüüsijate väitel veel õigustatud ootust, et nõuetele vastav omavalitsus saab sellisena ka edasi tegutseda. Just sel põhjusel on analüüsi tellijate seas näiteks Ülenurme vald, kes vastab liitumatagi kõigile seatud nõuetele, ent ei seedi väljavaadet, et valitsus võib reformi lõppastmes mõne muu omavalitsuse nende külge pookida, lisab leht.

Rahandusministeerium, kes koostab praegu riigikohtule vastust Kõpu vallavalitsuse kaebusele, ei nõustu analüüsi järeldustega. Ministeeriumi kinnitusel on kooskõla põhiseadusega läbi analüüsitud juba haldusreformi seletuskirjas, kus jõuti järeldusele, et riived pole ebaproportsionaalselt suured. Seda vaatamata asjaolule, et omavalitsustega sarnased kahtlused olid ka õiguskantsler Ülle Madisel.

Postimehele teadaolevalt on riigikohtu esimees Priit Pikamäe andnud maja sees suunise, et seadusega lubatud nelja kuud kohtul otsustamiseks sedapuhku kasutada pole. Kõpu valla kaebust hakatakse arutama septembris ja ka otsus peab langema veel samal kuul. Sisuliselt tähendab see, et vähemasti 5000 elaniku miinimumpiiri ning omavalitsuste sundliitmise seaduslikkus saab selgeks veel enne, kui 1. oktoobril kukub omavalitsuste jaoks tähtaeg teatamaks, kellega vabatahtlikult ühinetakse, märgib leht.

Kui riigikohus peaks need punktid tõepoolest põhiseadusevastaseks kuulutama, tekib pikantne olukord, kus sundliitmise vastastel omavalitsustel on viimasel hetkel veel võimalus n-ö paadist välja hüpata ning võtta kurss kõige kiuste iseseisvaks jäämisele. Siiski ei peeta rahandusministeeriumis praegu kuigi tõenäoliseks, et riigikohus reformi sundühendamist puudutavad sätted tervikuna põhiseadusvastaseks tunnistaks. Nimelt ei loodud sundliitmise õigust haldusreformi seadusega, vaid juba varasem seadus lubas valitsusel algatada omavalitsuste piiride muutmise.

Analüüsi tellisid Varuli advokaadibüroolt viis reformiskeptilist omavalitsust: Kambja, Luunja, Nõo ja Ülenurme Tartumaalt ning Pala Jõgevamaalt.