Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 56
Täna õhtul kell 22.30 muutub Lihula linnusemägi suureks ooperilavaks ja ettekandmisele tuleb „Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas”, Eesti esimene ooper neljas vaatuses, mida nimetatud ka laulelduseks.
Ooperiga tähistab Lihula Muusika- ja Kunstikool oma 30. ja Lihula oma 805. sünnipäeva. Sissepääs on tasuta.
Fotod ooperi peapoovist. Autor Olev Mihkelmaa.
Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal oli 1902.a Miina Härma poolt loodud “Murueide tütar” Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema “Lembitu tütre” algvariant “Sabina”, valmis 1905. aastal. Algupärases ooperi tegi ka K. A. Hermann 1907.a oma nn lauleldusega “Uku ja Vanemuine”, Muusikaliselt on see naiivne ja diletantlik, kuigi autor ise “ooperi” kavalehel märgib, et “tükk on sisuliselt ja muusikaliselt täiesti Eesti oma”. Enam-vähem õnnestunud numbrid (avamäng, pulmapeo tantsud) komponeeris Adalbert Wirkhaus, kes on ühtlasi orkestratsiooni autor. K. A. Hermanni “lauleldus” oli esimene muusikaline algupärand, millega Tartu asjaarmastajate näitetrupp 1908. aastal Peterburi külalisetendusele sõitis. Nii teos ise kui ka ettekanne said… Loe rohkem »
Kas lugupeetud targutaja on kuulnud midagi sellisest mehest nagu Valentin Meder? Elas 18.sajandil, tegutses Eestis, kirjutas muude teoste sekka ka oopereid. Nüüd ütlete selle peale kindlasti, et okupant vms. Aga sellega võib siiski leppida, kui tema loodut esimeseks ooperiks pidada.
Härma lavateos sisaldas kõnetekste, Lemba muusika oli kosmopoliitne, mitte ühtki rahvalikku intonatsiooni.
Aga ülalpool kiidetud Wirkhausi orkestratsioon ei kõlba kuskile. Ainult saadab lauljaid. Mitte ei toeta lavalist tegevust.
Avamäng on pealegi TMM partituurist kaotsi läinud.