Avakülg » Pealugu, Tervis, Uudised » Haapsalu ja Lihula tervisekeskused said sotsiaalministeeriumi heakskiidu

Haapsalu ja Lihula tervisekeskused said sotsiaalministeeriumi heakskiidu (1)

esikylg varje ojala toos

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos nimetas heakskiitu keskusele ülipositiivseks. Urmas Lauri

Esmatasandi tervisekeskuste projekte hinnanud valikukomisjon teeb valitsusele ettepaneku kinnitada kõik 59 projekti investeeringute kavva. Tervisekeskuse investeeringutaotluse esitanute hulgas on ka Läänemaa haigla ja Lihula vald.

Lihula vald soovib luua esmatasandi tervisekeskuse ja taotleb selleks sotsiaalministeeriumilt raha. Keskus rajatakse Lihula linna Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskuse kõrvalkrundile. Krunt on juba ostetud, detailplaneering on valmis ning avalikul arutelul ja eskiis olemas. Lihulas on algusest peale kõik ühel meelel, et kolm perearsti, neist üks Koongas, on nõus minema tervisekeskusse.

„Loomulikult jäävad samad perearstid tegutsema ka oma praegustes kohtades,” kinnitas Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

Alles mullu sügisel leidis sotsiaalministeerium, et Lihulas ei piisa patsiente, et ehitada sinna piirkondliku tähtsusega tervisekeskus, jätkuks Haapsalu filiaalist. Lääne maavanem Neeme Suur saatis tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile protestikirja, nõudes, et ministeerium loobuks kahtlustest ja nõustuks piirkondliku tervisekeskusega.

Suure sõnul vastab Lihulasse kavandatav tervisekeskus kolme perearsti ja 4500 patsiendi nõudele. Planeeritava tervisekeskuse teeninduspiirkond on ligi 5000 elanikuga Lihula, Hanila ja Koonga ning nendega piirnevad alad nagu Martna valla lõunaosa ja Varbla vald. Lihula on oma asukohalt ja funktsionaalsuselt teine tõmbekeskus Läänemaal ja oluline piirkondlik tõmbekeskus Pärnumaa lääneosale.

„Ei ole võimalik, et inimene käib üle 60 kilomeetri kaugusel perearsti juures,” ütles Lihula vallavanem Ojala-Toos.

Samal arvamusel oli ka Hanila vallavanem Arno Peksar. Hanila valla kaugemad paigad jäävad Haapsalust üle 70 kilomeetri taha.

Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga vallal on moodustamisel Lääneranna nime kandev suurvald. Lihula tervisekeskus sobib Ojala-Toosi sõnul hästi ka sealse piirkonna valdade ühinemiskavaga. „Oleme seda [tervisekeskust] ühinemisläbirääkimistel arutanud,” ütles vallavanem.

„See on ülipositiivne,” kommenteeris Lihula vallavanem uudist, et tervisekeskuste projekt esitatakse valitsusele kinnitamiseks. Millised on täpsemad plaanid tervisekeskusega seoses, sellest saab avalikkus vallavanema sõnul teada, kui valitsus on rahastusotsuse kinnitanud.

Lihula taotles tervisekeskuse rajamiseks 583 000 eurot, lisada tuleb 25 protsenti omaosalust.

Läänemaa haigla taotleb kuue kohaga tervisekeskuse rahastamist. „Kolme perearstiga on lepingud,” ütles haigla peaarst Tõnis Siir.

Tervisekeskus hakkab ilmselt paiknema haigla soklikorrusel. Praegu on seal ambulatoorne vastuvõtt, mis aga kolitakse haigla esimesele korrusele.

„Praegu oleme selle variandi juures, et tervisekeskus saab ruumid nullkorrusel,” ütles haigla haldusjuht Reimo Reimer.

Kui lõplik rahastusotsus on tehtud, omaosalus leitud, siis saab projekteerimisega pihta hakata. „Minu töö hakkab siis, kui öeldakse, et on raha,” nentis Reimer.

„Lõplik rahastusotsus tuleb ilmselt järgmisel kevadel,” ütles Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir ja lisas, et siis saab hakata koostama tervisekeskuse arengukava ning alustada projekteerimist.

Järgmise kaheksa aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust, millest esimesed 15 peavad tööd alustama juba 2018. Uutes keskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning kohapealseist vajadustest olenevalt ka teisi spetsialiste.

Esmatasandi tervisekeskused peavad parandama ravi kvaliteeti, laiendama teenuste kättesaadavust ja soodustama tervishoiu eri tasandite koostööd. Komisjoni ülesanne oli hinnata projektide mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, selle põhjendusi, kuluefektiivsust ja suutlikkust kogu projekt ellu viia.

Valikukomisjoni kuulunud sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõuniku Kaija Lukka ütles, et tal on hea meel, et kõik taotlused said positiivse hinnangu.

„Nüüd, mil projektid on hinnatud, peame edasi pingutama ning paralleelselt nüüdisaegsete ruumide ehitamisega välja töötama esmatasandi tervishoiu sisulise mudeli ja esmatasandi arengusuunad, kaasates sellesse kõiki osapooli,” lisas Lukka. „Seetõttu olemegi kokku kutsunud töörühma, kes koondaks senistes analüüsides esitatud olulised ettepanekud ja sõnastaks eesmärgid, kuhu me tulevikus jõuda soovime ning koostama tegevuskava, mis soovitud arengut toetaks.”

Taotlusi hindavasse komisjoni kuulusid terviseameti, Tallinna tervishoiu kõrgkooli, Tartu tervishoiu kõrgkooli, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad. Organisatoorse mudeli ja arengusuundade väljatöötamiseks kokkukutsutud töörühma on kaasatud Eesti haigekassa, terviseamet, Eesti perearstide selts ja Tartu ülikooli peremeditsiini õppetool. Vajadusel kaasatakse ka teisi osapooli ja spetsialiste.

1 kommentaar “Haapsalu ja Lihula tervisekeskused said sotsiaalministeeriumi heakskiidu”

  1. […] Vt ka: "Haapsalu ja Lihula tervisekeskused on rahataotlejate nimekirjas" "Lihula tervisekeskus saab perearstid kokku naabervaldade abiga" "Haapsalu ja Lihula tervisekeskused said sotsiaalministeeriumi heakskiidu" […]

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.