Uus Haapsalu legend – Augustibluus

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Nik West Foto: nikwestbass.comSeekordse Augustibluusi üks eredamaid tähti on basskitarrist Nik West, kes nimetab oma suurimaks õpetajaks varalahkunud funky kuningat Prince'i. Foto: nikwestbass.com

Reedel algav 23. Augustibluus toob Haapsallu nii kõvad nimed muusikamaailmas, et teised festivalid ei pea oma sõbralikku kadedust häbenema.

Augustibluusi korraldajatel ei tule festivalile maailmanimega artiste kutsudes enam juba aastaid alustada päris algusest ehk hakata selgitama, et vaadake, meil on siin üks selline väike riik nimega Eesti ja umbes 10 000 elanikuga linn Haapsalu, kus me teeme jube vinget bluusipidu. Muusikamaailmas teatakse Augustibluusi ja tänu sellele ka Haapsalut juba päris hästi.

„Meile endale on see väga oluline, et oleme järjepideva tööga ja latti pidevalt kõrgel hoides saavutanud sellise positsiooni, et Augustibluusi teatakse ja siin tahetakse esineda,” ütleb festivali korraldaja Indrek Ditmann.

Juba aastaid on koostööd tehtud ka teiste lähiriikide bluusifestivalidega, Augustibluus on aga piirkonna üks tugevamaid. „Väga tänuväärt on, et siin käinud artistid on eranditult kõik siit ülirahulolevatena ära läinud ja kõvasti meile lobitööd teinud,” lisab Ditmann.

Näiteks eelmise Augustibluusi peaesineja, Briti kitarrist, produtsent, laulukirjutaja ja laulja Andy Fairweather Low võttis Haapsallu jõudes esimese asjana jalgratta, sõitis linna läbi ning külvas interneti fotode ja ülistavate kommentaaridega üle. Kõige enam on Haapsalu imetlusest õhku ahmima pannud aga vahest USA staare.

„Kui Ameerikas on mingi asi sada aastat vana, siis on see ikka juba väga vana. Üks keskaegne linnus on nende meelest tõeline müstika,” selgitab Ditmann. „Kogu see olustik, ja et bluusifestivalil on nii suurearvuline ja mõnus publik, kes tuleb muusika flow’ga kaasa – kõik see jõuab ka teiste bändideni ja ka bluusifännideni,” lisab ta ja märgib, et viimastel aastatel on Haapsallu voolanud bluusituriste igast maailma otsast, kuni Jaapanini välja. Näiteks muusikud Brasiiliast, kes esinesid Augustibluusil neli aastat tagasi, on siia tagasi tulnud – festivalikülalistena. Tullakse tagasi ja võetakse sõbradki kaasa.

Kisub sinnapoole, et Augustibluusist on saamas uus Haapsalu legend, vähemalt väljaspool Eesti piire. „Eks Valget Daami teata muidugi kah. Aga väga palju on neid, kellele seostubki Eesti just ja ainult Haapsalu ja Augustibluusiga,” märgib Ditmann.

Ehe bluus otse Ameerikast

Sel aastal vajutab Augustibluus end veelgi sügavamalt bluusifännide mälusse, sest kohapeale tuleb lausa neli artisti Ameerikast, ja Ditmann lisab, et need pole mitte Soomes kodustatud mustad mehed, kelle nime taha kirjutatakse sulgudesse „USA”, nagu tihti kipub olema. „USA esindatus on sel korral aastate kõige suurem.”

Ühe peaesineja, laulja ja basskitarristi Nik Westi saabumine Maarjamaale on tekitanud Eesti muusikuteski sellist elevust, et mitmed kodumaised artistid tegid selle 27aastase Ameerika fungi- ja soulitraditsioonide järgmise tõrvikukandja saabumisest kuuldes oma kontsertide graafiku arvestusega, et saaks teda kuulama tulla. „Nik West on väga koloriitne muusik ja me oleme uhked, et me ta siia saime,” tunnistab Ditmann.

Nik West on särav bassivirtuoos, peale selle ka väga hea laulja ja erakordselt sütitav lavapersoon. Ise on ta ühes intervjuus öelnud, et nii hea bassimängija sai temast tänu sel aastal meie hulgast lahkunud funky kuningale Prince’ile, kes 2012. aastal Westi oma projektiga liituma kutsus. Just Prince õpetas talle, kuidas oma kitarrist viimane välja võtta.

„Prince, ma ei lase sinu muusikal surra!!!” tõotab West oma Facebooki seinal. Kui palju ta oma õpetaja mõjutusi Haapsallu kaasa toob, näeme-kuuleme reede, 5. augusti õhtul Augustibluusi pealaval.

Peale Prince’i on West oma noorele eale vaatamata jõudnud salvestada ja esineda koos paljude muusikamaailma suurkujudega nagu Marcus Miller, Lenny Kravitz, Dave Stewart, John Mayer jpt. See kõik tõotab korralikku tulevärki.

Laupäevane peasesineja on Earl Thomas, paljude auhindadega pärjatud mitmekordne Grammy nominent ja mitmed Best of Blues Awardsi kõrgeimad autasud noppinud USA bluusilaulja – parim meesvokalist, parim nüüdisaegne artist, parim album ja parim laulukirjutaja. Tema laule on esitanud mitmed ikoonilised artistid – Etta James, Solomon Burke ja Tom Jones. Samuti nimetati Thomas selle kümnendi kõige olulisemaks bluusmuusikuks. Laupäeva õhtul astub see mees kogu oma hiilguses Haapsalu piiskopilinnuse pealavale.

„Kui tavaliselt on bluusimaailma superstaarid laulmise kõrval ka kitarrivirtuoosid, siis Earl Thomas on puhas bluusilaulja – väga-väga tugev vokalist!” kiidab Ditmann.

Kolmas ameeriklane Augustibluusi laval Cary Morin on Ditmanni sõnul nii bluusi juurte juures, kui üldse veel olla saab. „Ta on Montana osariigist pärit indiaanlane,” selgitab Ditmann. Ja see teeb tema bluusi ainulaadseks. Tema viljeldava stiili lahterdamiseks on käibele võetud termin Native Americana.
Morin on mitmekordne Ameerika Põlisrahvaste Aasta Meelelahutaja ja parima bluusialbumi auhinna nominent. Kolm aastat tagasi sai ta elutööpreemia Fort Collinsi muusikaassotsiatsioonilt.

Neljas ameeriklane tänavuse Augustibluusi esinejate nimekirjas on sel aastal Jazzkaarel esinenud James Dalton – laulik ja maailmarändur, poeet ja jutuvestja, kes on läbi käinud kõik mandrid ja mered.

Augustibluusi esinejad väärivad muidugi kõik omaette artiklit, aga paraku pole paberleht kummist, nagu öeldakse, ja seepärast anname sedakorda ülejäänud leheruumi esiküljel ühele legendistaatuses Eesti artistile.

Selle legendi juured on 1980ndais – mingil perioodil Eesti rokipubliku suurim iidol, raske roki lipulaev Hetero.

Ditmann tunnistab, et esiotsa arvas ta, et Võru rokisaurused enam ei tegutse ja tulevad Augustibluusile come back’i korras. Ja tema pole kindlasti mitte ainukesena elanud teadmisega, et Hetero on juba minevik. „Ma usun küll, et Heterot tahaksid väga paljud kuulda-näha!”

Ditmann lisab, et sel aastal on väga vägev ja autentselt bluusine line up. Kõik viitab sellele, et 2016. aasta Augustibluusist räägitakse veel ka aastaid hiljem.
Ole kohal!

Augustibluus 2016, 5.–6. august

Festivali pass Piletivlevis 1.–6. augustini 45 €
Festivali pass kohapeal 50 €

Lisainfo: Laps vanuses kuni 14 aastat (k.a) saab üritusele tasuta
Erivajadustega klient saab üritusele tasuta
Üritus toimub vabas õhus
Ratastooliga on ligipääs

5. augustil Haapsalu piiskopilinnusesse sissepääs alates kl 17
6. augustil raudteejaama sissepääs kl 14 ja Haapsalu piiskopilinnusesse kl 17

Pildistamine lubatud ilma välklambita.

Festivali koduleht: www.augustbluus.ee

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Eesti+Vabaks
7 aastat tagasi

Seekord tore lehenumber aga… tilk tõrva rikub ikka terve meepoti. Miks, krt, peab Lääne Elus, heade asjade kõrval kirjutama sellest rõiva taavist ja tema tegemistest? Oleks vähemalt leht, kus poleks saasta….

Chan
7 aastat tagasi

neegerpolka on mina arvan väga hea muusik

anto
7 aastat tagasi

mina aru ei saa miks haapsalu inimesele peab seda amerikaniseerumist ette kühvedama nagu meil endal poleks enda identiteedi alget olemaski. Kui ennem löödi punalippude all ida poole kulpi siis nüüd lüükase sinise viisnurkadega lipu valguses USA poole kulpi. See kes sa eestlene tegelikult oled ei huvita enam kedagi. Peamine et sa enda soomes teenitud veeringud neegripolka kuulamise eest välja käiksid.

Kõigile midagi
7 aastat tagasi
Reply to  anto

Juba järgmisel nädalavahetusel Suur lõõtsakontsert “Rannalõõts 2016” Rannarootsi muuseumi õuel – https://www.facebook.com/Rannalõõts-festival-202875223169786/?fref=ts

edasi
7 aastat tagasi
Reply to  anto

Rahu, vägisi ei tirita sinna kedagi!!! Folk oli Viljandis alles möödunud nädalavahetusel. Rahvas käis koos, oli tore, aga kas peab ainult üks ja ainuke olema? Kellele meeldib, see kuulab. Ja näha on, et meeldib paljudele. Andke minna, kui kuulajaid, osavõtjaid leidub. Kui muud muusikat kuulda on, ei vähenda natukestki eesti muusika ja laulupidude olemasolu ja selle kuulajaid.