Raudteearutelu Paliveres mais 2016. Foto: Urmas Lauri
Lääne maavanem võttis 29. juulil vastu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Teemaplaneeringuga reserveeritakse raudtee rajamiseks ja toimimiseks vajalik maa-ala Lääne maakonnas.
Planeeritav raudteetrass kulgeb läbi Lääne-Nigula ja Ridala valla ning Haapsalu linna. Teemaplaneeringuga kavandatakse raudteetrassi koridor, kuhu peab hilisema projekteerimise käigus mahtuma raudtee koos kaitsevööndi ja nähtavuskolmnurkadega. Lisaks määratakse teemaplaneeringuga peatuskohtade, raudteeületuskohtade ning elektriraudtee toimimiseks vajaliku infrastruktuuri soovituslik asukoht. Raudteetrass on kavandatud maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h. Lääne maakonnas on planeeritava raudteetrassi pikkus ca 49,5 km.
Erinevaid raudtee asukohti kaaluti Lääne-Nigula vallas Taebla aleviku lähiümbruses ja Haapsalu linnas. Taebla puhul osutus eelistatuks õgvendatud ajalooline raudteetrass. Riisipere-Haapsalu ja Haapsalu-Rohuküla raudteelõikude ühendamiseks Haapsalu linnas valiti välja nn otseläbimurre.
Teemaplaneeringuga on samaaegselt koostatud ka keskkonnamõju strateegilise hindamine, kus on kirjeldatud raudtee rajamisega kaasnevaid olulisi mõjusid ning nende leevendamise meetmeid. Näiteks on ohutuse suurendamiseks ette nähtud mitme täiendava kergliiklustee loomine ning soovitus, et raudteeületuskohtade rajamisel kasutatakse maksimaalseid võimalikke turvameetmeid.
Raudtee kaitsevöönd ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest, 30 meetri kaugusele. Trassikoridori määramisel on kaitsevööndile lisatud 5 meetrine puhverala ehk raudteetrassi nihutamisruum. Lõikudes, kus raudtee jääb olemasolevale tammile, on planeeritud trassikoridori laiuseks raudtee teljest mõlemale poole 35 m, kokku 70 m. 160 km/h kiiruse saavutamiseks on vaja raudteed õgvendada 9 kohas, valdavalt on tegemist metsa- või põllumaadega. Õgvendatud lõikudes ulatub trassikoridor nii õgvendatud kui ka olemasoleva raudteetammi keskteljest 35 m mõlemale poole (lisaks kahe trassi vahele jääv ala). Kas ja millises ulatuses õgvendused rajatakse, selgub alles ehitusprojekti koostamise käigus. Teemaplaneering võimaldab kasutada ka ainult olemasolevat raudteetammi.
Juhul, kui projekteerimise käigus selgub, et raudteetrassi õgvendamine on siiski otstarbekas, tehakse maaomanikele ettepanek õgvenduse ehitamiseks vajalik maa riigile müüa. Riigi poolt ülesostmisele ei kuulu kogu raudtee trassikoridori jääv maa, vaid otseselt raudtee ehitamiseks ja toimimiseks vajalik maa (raudteetammi lähiümbrus). Üldjuhul on vajalik osta maa, mis jääb raudtee keskteljest 15-20 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine. Ehitamiseks vajalike maade ostmiseks peetakse maaomanikega läbirääkimisi, mille eesmärk on kokkuleppe saavutamine maa ostmise tingimuste osas.
Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni (raudtee ehituseni) saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Teemaplaneeringus seatud trassikoridori kasutamise tingimusi tuleb järgida juhul, kui kinnistu seniseid ehitustingimusi või sihtotstarvet soovitakse muuta või kui asutakse koostama uusi planeeringuid või projekteerimistingimusi.
Pärast raudtee valmimist kehtivad raudteel ja selle kaitsevööndis seadusest tulenevad kitsendused. Raudtee kaitsevööndis (30 m raudtee välimise rööpme teljest) on keelatud ohustada raudteeliiklust ja takistada nähtavust raudteel. Raudtee kaitsevööndis kehtivad piirangud tulenevad ehitusseadustiku §73.
Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimub 17. augustist – 15. septembrini 2016. aastal.
Avaliku väljapaneku ajal saab paberkandjal planeeringumaterjalidega tutvuda tööpäeviti:
- Lääne-Nigula vallavalitsuses (Haapsalu mnt 6, Taebla alevik)
- Ridala vallavalitsuses (Lossi 4, Uuemõisa)
- Haapsalu linnavalitsuses (Posti 34, Haapsalu)
- Lääne maavalitsuses (Lahe 8, Haapsalu)
Elektrooniliselt on planeeringumaterjalid kättesaadavad Lääne maavalitsuse veebilehel.
Kogu avaliku väljapaneku kestel (17. august – 15. september) saab esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi teemaplaneeringu ja KSH aruande kohta aadressile: Lääne maavalitsus, Lahe 8, 90503 Haapsalu või e-postiga.
Pärast avalikku väljapanekut toimuvad avalikud arutelud:
- Lääne-Nigula valla osas – 28. septembril kell 17 Lääne-Nigula vallavalitsuses (Haapsalu mnt 6, Taebla alevik)
- Ridala valla ja Haapsalu linna osas – 29. septembril kell 17 Lääne maavalitsuses (Lahe 8, Haapsalu)
kunagi kui julgesin kahelda Haapsalu raudtee taastamise mõtekuses veissbuugis sain Läänemaa ja haapsalu grupis bloki…
Sellest, kui palju oleks sõitjaid ja millist kasu sellest saaks Läänemaa ja Hiiumaa, on küllaga kirjutatud, aga paistab, et kommenteerijad, kas ei loe (ei oska lugeda?) või lihtsalt ei saa millestki aru. Ju siis targemad on Eestist jalga lasknud! Mõned, näe, püüavad veel midagi teha, aga mis sa sigadele ikka pärleid loobid….
Raudtee ehitus on kallis ja raudteeliiklus vajab doteerimist, sõitjaid ei ole ja ei tule. Pärlid võid jätta endale.
Palju on sellest kirjutanud ainult üks väike grupp . Suured hindajad ei ole võtnud isegi vaevaks hakata tutvuma sedavõrd utoopilise projektiga ja nii ta hullutabki vaid kohalikke haapsallasi . Samasuguseid hulle projekte on juba ju ka ellu viidud – kohe tulevad meelde saaremaa süvasadam ( seisab tühjana ) , kärdla jahisadam ( projektikohasest 2000 alusest pole kolmandikkugi kätte saadud ) Siin aga on juba ju kohe selge et sõitjaid ei tuleks – juba praegu bussid pooltühjad , rongide tulekuga aga paljud liinid kaoksid ja ääremaad tühjeneksid veelgi Mis kaubavedudesse puutub , siis tuleks ju kaubajaam ehitada – vagunit kahjuks ei… Loe rohkem »
miskipärast pole kunagi ega kusagil ära märgitud EL transpordi arengukava aastani 2050. selles on nimelt kirjas, et (elektri)raudteede kanda peaks saama 90% reisijateveost ja 70% kaubaveost. elik tossavad mootorid maanteedel suretatakse välja…
haapsalu- talina raudteed on vaja kuid on vaja sellisel moel, mida saaks kasutada suur hulk kohapealseid inimesi ka paliveres, taeblas jne.
kiirusega 160 km/h on see muidugi utoopia aga mille krdi jaoks on sellist kiirust vaja?
piisaks ka 100-120 km/h , sel juhul säiliksid kõik vanad peatused , ülesõidud, vana trass jne.
mul on tunne ,et need nn “otsustajad” on miskite (sidruni)jookidega peast pehmeks joodetud.
2050. aastaks peaks olema 50% linnadevaheline kauba- ja reisijatevedu keskpika vahemaa puhul toimuma raudteel või veeteel. “Keskpikk” tähendab 300 kilomeetrit, seega Haapsalut see ei puuduta
” …või veeteel”
paneme siis praami jahisadamst õkva noblessneri sõitma? teepääl noarootsi ja vormsi,lisaks nõva ning paldiski rahvast kah seltsi?
krt ainult 70 miili tuleks täis:(
Aga olete mõelnud miks on bussid tühjad?
Sõidame mehega igapäevaselt 50 km Tallinna lähedale tööle ja sama ka tagasi. Kui mehega kahekesi sõidame siis autoga läheb 200 eurot ja bussiga 350 eurot. Rongi odavus on maainimeste jaoks väga tähtis.
ega ka rongipilet odavam ei tuleks
Kõigepealt tehke endale asjad selgeks. Võtke Türi – Tallinn kuupileti hind, see oleks sama mis Haapsalust Tallinna. Krt, kribama ollakse mihklid, aga ise ei teata mitte tuhkagi. Muidugi on rong odavam, aga mõni ei saaks sellest isegi piletit ostes aru.
Vaadake tõesti Viljandit. Rong sõidab Tallinna kauem kui buss, peatused asuvad ebamugavas kohas mõlemas linnas. Haapsalusse käivad bussid on ju enamasti POOLTÜHJAD. Rong on mõeldud rahvamasside odavaks vedamiseks. Kus need massid on, kui bussid on tühjad? Nii rumalat juttu, et turist ei oska bussiga sõita aga rongiga oskab, ei tasu ka endale ajada. Haapsalu koos Hiiumaaga on 20 000 inimest. 2,5 korda väiksem kui Viljandimaa, 3 korda väiksem kui Lääne-Virumaa. Ei jää ühegi teise suurema koha trassile. Kui isegi Saaremaa silda ei suudeta teha (ränk püsikulude vähenemine praamide arvelt, inimeste jõhker ajakokkuhoid, 35 000 elanikku), siis Haapsalu rong ei tule… Loe rohkem »
Sellepärast nad tahavad teha kiiret raudteed,et oleks kiireim transport mis siin liigub.Samas võtab see jälle ära hulga niigi lootusetult vähestest võimalikest reisijatest,sest mitu ümberistumist siin ja sealpool muudab asja ikka jamaks. Siin paljud kiidavad raudteed kui tsivilisatsiooni tunnust,õige muidugi. Miks nad seal vanas Euroopas on seda migratsiooni praktiseerinud(nüüd küll sellega puntrasse jooksmas)?Sellepärast,et kiiresti väheneva ja vananeva rahvastikuga riik ei ole kuidagi võimeline neid tsivilisatsiooni tunnuseid ülal pidama.Sama kehtib kinnisvara hindade,tulusate äride-mis piirkonda atraktiivseid töökohti tekitavad jne kohta-edenevad need asjad ikka seal kus rahvast tuleb juurde(UK-s Londoni lähistel jne),mitte ei kuiva kokku. Me peame kiiresti kas eestlasi 2.0 poliitika välja mõtlema… Loe rohkem »
Lp Hm! Tehke asjad endale selgeks, enne kui lahmima hakkate! Krt, mida aeg edasi, seda lollimat juttu kirjutatakse. Ometi on erinevused selgeks tehtud ja põhjendused esile toodud. Milles probleem on, et aru ei saa?
Tõsi ta on, need reisijanumbrid, mille alusel tehti arvutused, on tõesti ulmelised. 740000 sõitjat aastas, ja kui bussidega ette veetakse siis lausa 1400000 inimest !!!
Nojah ja eriline ratsionaalsus ning kokkuhoid väljenduvad muidugi selles, et ainulaadne raudteejaamahoone peab reisijaid vastu võtma helikopteriga? Pole sellist jaburust varem kusagil kohanud, ehkki käidud on üksjagu. Eesti riigil on tegelikult raha nagu ratsahobuse sitta, et see raudtee valmis ehitada. Mõelgem – Mihkel Raud lahkus riigikogust hüvitisega 10 tuhat eurot, väites, et ei saanud oma tööga hakkama. See on vaid üks pisitillukene näide sellest, et riigil rahapuudust küll pole. Alles osteti praami asemel miljonite eest vanarauda – jälle näide megajõukusest. Haapsalu raudtee viiks linna urka staatusest välja ning annaks ka turismile uue hoo. See jutt, et pole kedagi vedada on… Loe rohkem »
No ei päde sinu argumendid – võtame viljandi – sinna rong ju liigub , aga elanikud lahkuvad ja pole turistide armaadasid näha . Sama ju ka haapsaluga – mida on tal turistile pakkuda – vahest veidike sooja ilma , külma merd ja …..muda ning nimekiri lõpeb .Kusjuures kindel saab vaid muda peale olla ( tarbijate arv ainult väike ) Kui turist tahab 100 % sooja ja merd , siis ta sõidab kanaari saartele . Pealegi kui tahaks näit 700 inimest tulla korraga – toitlustust pole , hotellikohti kah . Pealekauba tahaks ta pärast edasi minna – haapsalu on aga tupik… Loe rohkem »
liigub ja on enamasti pungil täis. Kui siin miski ei päde, siis sinu loll loba külmast merest.
Ei pea see turist mingit autot rentima. Haapsalus käib siseturist, auto on tal olemas ja käiks ka raudtee olemasolul siin autoga. See meie mõistes kiirrong rikub ainult olemasolevat, kasu on nullilähedane. Paljud raudteeäletuskohad kaovad ja maakas hakkab oma autoga sõitma ei tea kust suure ringiga.
Kui ei meeldi ühiskonnas elada, võib ju alati mõnda vaiksesse metsatukka elamise püsti lüüa.
Soovid rongiga sõita – mine tallinna ja sõida kõik eesti marsruudid läbi , kohe mitu korda – keegi ei keela
juba elangi metsatukas. Mõttetu rauakolakas tuleb ju järgi siia, pealegi tühjalt kolistama.
Inimesed,mis teil viga on? Ma ei hakka siia linke loopima,aga raudtee vajalikus ja olulisus,eriti arvestades ka hiidlastest reisijaid, on ammu tòestatud.
muidugi, linkides olevast infost võib keegi näha ka ulmelisi numbreid…
Neid huvigruppide poolt tellitud jama pole mõtet eksponeerida – on ju hiidlasi vai 7000 , vormsi 400 ja haapsalukant 20 000 – loe kuidas tahad , vajalikku arvu reisijaid kokku ei saa ( no 100000 oleks miinimum )
Kui fakt et raudtee ehitamise raha eest saaks osta 4000 odavat sõiduautot( ja rahvale tasuta laiali jagada ) ja dotatsiooni eest 100 autot aastas lisaks tundub jamana , siis sama jama on ju ka kogu see raudtee
Selleks ongi kiiret haldusreformi vaja , kuna paistab et ametnikel pole millegagi tegelda – nad tuleks lihtlabaselt koondada . No punnitage või pooleks , seda raudteed ei tule – kus on see 200 000 inimest mis oleks selle vedamiseks vajalik : neid pole , järelikult pole ka raudteed vaja
Üks järjekordne MÕTTETUS jälle. No mida te selle rongiga vedama hakkate?