Läänlased koguvad regioonide vastu allkirju

Kolmapäeval arutas maavalitsuste kadumist ja maakondade regioonidesse koondumist Läänemaa sõprade klubi, millesse kuulub ärimehi, poliitikuid jt maakonnaga seotud mõjukaid isikuid. Foto: Arvo Tarmula

Läänemaa poliitikud, omavalitsusjuhid ja ettevõtjad ei ole nõus riigi plaaniga koondada maakonnad nelja regiooni.

Ministeerium kavatseb maavalitsused kaotada. Maakonnad ise jäävad küll alles, kuid koondatakse nelja regiooni: Lääne, Põhja, Lõuna ja Virumaa regioon. Ministeeriumi plaani järgi moodustaks Lääne regiooni Läänemaa koos Pärnu-, Saare- ja Hiiumaaga. Meie poliitikud, omavalitsusjuhid ja ettevõtjad aga ei ole sellega nõus. Nad arvavad, et parem, kui regioone üldse ei moodustataks. Kui seda aga siiski tehakse, peaks Läänemaa keskuseks olema Pärnu asemel Tallinn.

Neli või kuus regiooni

Praegu kogub Läänemaa omavalitsuste liidu juht Deiw Rahumägi allkirju üleskutsele, milles antakse riigihalduse ministrile Arto Aasale teada, et Läänemaa omavalitsusjuhid ei ole nõus regioonide moodustamisega. Alternatiivina võiks kõne alla tulla Läänemaa kuulumine Põhja, mitte Lääne regiooni, sest Läänemaa tõmbekeskus on Tallinn, mitte Pärnu. Teise alternatiivina moodustataks nelja asemel kuus regiooni. Lääne regiooni kuuluksid Lääne-, Saare- ja Hiiumaa. Pärnumaa moodustaks regiooni koos Viljandimaaga.

Kolmapäeval arutas maavalitsuste kadumist ja maakondade regioonidesse koondumist Läänemaa sõprade klubi, millesse kuulub ärimehi, poliitikuid jt maakonnaga seotud mõjukaid isikuid. „Selge on see, et haldusreform tuleb ja riigireform tuleb ka. Maavalitsused kaovad. Meile on tähtis, kas regioone on vaja, ja kui on, siis kuhu kuulume meie. Me ei karda minna teistega ühe laua taha, aga me valime laua,” ütles Lääne maavanem Neeme Suur.

Maavanemad, sh Suur pooldaks kuut regiooni, sest väiksemad regioonid tagaks maakondade vahel mõistliku koostöö. Samal ajal on Suur veendunud, et regioonide teke suurendab bürokraatia hulka.

Bürokraatia suureneb

Regioonide teke tähendab veel ühe tasandi moodustamist maakonna ja riigi vahele. Seni on suhelnud maavalitsused ministeeriumiga otse. Edaspidi võtavad osa maavalitsuste ülesandeid üle omavalitsuste liidud, kes suhtlevad regiooni keskusega, kes omakorda suhtleb ministeeriumiga. Läänemaa suurärimees Koit Uus leidis, et sellise vahetasandi tekkimist maakondade ja ministeeriumi vahele tuleks katsuda vältida. Kui see ei õnnestu, tuleks Läänemaal aga Tallinna poole hoida. See tähendab, et Läänemaa kuuluks Lääne regiooni asemel Põhja regiooni. Lääne regiooni keskuseks saab Pärnu, Põhja regiooni keskuseks Tallinn. „Pärnu on meile ebasobiv,” märkis Uus.

Kullamaa vallavanem Jüri Ott on kindel, et regioonid tulevad, kas me tahame seda või mitte, seda tagasi ei pööra. „See on ka mõistlik,” ütles Ott. Küsimus on Oti sõnul selles, kuhu kuuluda, ja Läänemaal on targem hoida Tallinna poole, sest raha jagatakse Tallinnas. „Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ühe regioonina on nonsenss,” ütles Ott.

Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul on Läänemaal ja Haapsalul Pärnuga sama vähe pistmist kui Kuressaare ja Kärdlaga. „Saare- ja Hiiumaaga pole kontakte, nagu pole neid Pärnuga,” märkis Sukles.

Lõuna-Läänemaa küsimus

Selle kohta, et Lihula ja Hanila tõmbekeskus on pigem Pärnu, ütles Koit Uus, et Lõuna-Läänemaa ongi eraldi, seda enam, et temast saab Pärnumaa osa. „Läänemaa raskuspunkt on Haapsalu. Me peame sealt tõmmet mõõtma,” ütles Uus.
Neeme Suure sõnul näitab Lõuna-Läänemaa pendelränne siiski, et tõmbekeskus on Tallinn. „Virtsu ja Lihula hoiavad Tallinna suunda,” ütles Suur.

Endine poliitik ja suurärimees Olari Taal ei poolda regioonide loomist üldse. „Kui esimene vabariik sai hakkama kümne maakonnaga, siis praegu on võimalik hakkama saada ka 15 maakonnaga. Veel ühe vahetasandi loomine tekitab ainult tüli,” ütles Taal.

Neeme Suure sõnul on riigireformi üks mõte, et maakondade häält võetaks rohkem kuulda. Seni on 15 maakonda ükshaaval planeerinud oma elu, ja ministeeriumis neid ei kuulata. Regioonid on suuremad ja regioone ehk kuulataks paremini, arutles Suur.

Deiw Rahumägi ütles, et regioonide loomisega tuleks oodata, kuni on haldureform tehtud: „Siis on näha, kui palju omavalitsusi üldse tekib. Võib-olla jääks kaks regiooni: Põhja ja Lõuna regioon.”

Kui maavalitsused kaovad, siis osa maavalitsuse ülesandeid hakkavad täitma riigimajad (igas maakonnas üks), osa aga omavalitsuste liidud. Kui Läänemaale jääbki ainult kolm omavalitsust – Vormsi, Lääne-Nigula ja Haapsalu –, moodustaksid need liidu. „Kas kolmekesi on see üldse võimalik?” arutles Rahumägi.

Kavandatav riigireform

* Maavalitsused kaovad (2018 või 2020).
* Maakonnad jäävad alles, kuid koondatakse regioonidesse.
* Plaanis on neli regiooni: Põhja, Lõuna, Virumaa ja Lääne regioon.
* Lääne regiooni kuuluvad Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa.
* Lääne regiooni keskus on Pärnus.
* Igasse maakonda jääb riigimaja, mis täidab osa maavalitsuse ülesandeid.
* Teine osa maavalitsuse ülesandeid läheb omavalitsuste liidule.
* Ministeerium on lubanud, et inimestel ei lähe asjaajamine keerulisemaks. Regiooni keskusesse sõita ei ole vaja ja kõik asjad saab ajada kohapeal.

Läänlaste ettepanek Arto Aasale

Rõhutades asjaolu, et Lääne maakond tervikuna, nii nagu ka Saare ja Hiiu maakond, asub eelkõige Tallinna tõmbe- ja toimeruumis, tehakese ettepanek mitte luua strateegilise juhtimisega seotud funktsioonide osas uut vaheüksust maakondliku ja riikliku tasandi vahele. Selle asemel tuleks koondada strateegiline juhtimine „maakondlik arengustrateegia → tsentraalne riiklik regionaalamet” teljele, kus maakondlike arengustrateegiate koondamine ja nende põhjal sisendi andmine riigieelarve strateegiasse on keskse regionaalameti ülesanne.

Allikas: Pöördumise tekst