Tulevane Lääne-Nigula vald tahab investeerida 14 miljonit eurot

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lääne-Nigula ühinemine (arvo tarmula) Esmaspäeval arutasid vallavanemad investeeringuid koosolekul Kullamaal. Fotol Kullamaa vallavanem Jüri Ott, Martna vallavanem Tiiu Aavik, Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ja Nõva vallavanem Deiw Rahumägi. Foto: Arvo Tarmula

Suureks Lääne-Nigula vallaks ühinejad on välja valinud oma kõige tähtsamad objektid, kuhu lähiaastail investeerida.

Kokku tuleks lähiaastail ehitada ja remontida 14 miljoni euro eest, nagu ka tulevane Lääneranna vald. Noarootsi, Martna, Nõva, praeguse Lääne-Nigula ja Kullamaa välja pakutud investeeringute maht aga erineb omavahel kuni 15 korda. Kui praeguse Lääne-Nigula kavandatavate investeeringute kogumaht on 7,6 miljonit, siis Martna vallas pool miljonit.

Raha loodetakse investeeringuiks saada riigilt, Euroopa Liidu jm tõukefondidest ja oma eelarvest. Et vabatahtlikult liitunud omavalitsustele maksab riik ühinemistoetust, saab osa investeeringuid katta sellega.

Kolm kooli ja tänavavalgustus

Lääne-Nigula vallas on otsustatud, et ühinemisraha abil ehitatakse üht ja remonditakse kaht kooli ning paigaldatakse tänavavalgustust. Lääne-Nigula investeeringute kava on kõige pikem. Kõige kallim ja olulisem investeering on Taebla uue koolimaja ja staadioni ehitus, milleks kulub kokku 2,9 miljonit eurot. Ühinemistoetusest läheb koolimaja ehituseks 90 000 eurot, 2,2 miljonit eurot loodetakse saada toetust koolivõrgu korrastamise meetmest. Peale Taebla koolimaja kavatseb vald ühinemisraha investeerida ka tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks, soojustada Risti koolimaja ja remontida Oru kooli aula, mida saaks kultuurisaalina kasutada kogu ümbruskond. Igale poole läheb 90 000 eurot ühinemisraha (remont ise on kallim).

Kullamaa vald on kirja pannud investeeringuid üle nelja miljoni eest, kuid Kullamaa vallavanema Jüri Oti sõnul on see unistuste variant. „Prioriteet on kool,” ütles Ott. Kullamaa keskkool on väike ja õpilasi on seal vähe, kuid ühinejad on kokku leppinud, et kool säilib keskkoolina. „Kui kool jääb, siis tuleb ta ka korda teha,” märkis Ott. Ühinemistoetuse eest lubaski Ott soojustada ja remontida kooli ja lasteaia küttesüsteemi ning remontida teid. Ülejäänud vallad on oma investeeringuplaanides märksa tagasihoidlikumad. Noarootsi on investeeringute kavasse kirja pannud kolm tähtsamat objekti: laiendada Noarootsi põhikooli õpilaskodu, teha korda Hara sadam ja remontida teid, kokku miljoni euro eest.

Pikema aja peale on unistus rajada püsiühendus Uuemõisaga ehk Noarootsi sild, aga see on nii suurejooneline plaan, et midagi konkreetsemat on selle kohta esialgu raske öelda. Noarootsi abivallavanema Aivo Hirmo sõnul võiks Noarootsi silla ehitus minna maksma 10–15 miljonit eurot.

Õpilaskodu see-eest loodab vald valmis saada paari aastaga ja kui vaja, võetakse selle peale ka laenu. Praegu elab õpilaskodus ja käib Noarootsi põhikoolis 30 last, Hirmo sõnul on kavas õpilaskodu 20 koha võrra laiendada. „On nõudlust ja põhikooli toimimiseks on õpilaskodu vajalik,” ütles Hirmo. Noarootsi põhikoolis käib 70 last, 40 on oma valla lapsed. Õpilaskodus aga elavad (ja käivad Noarootsi koolis) lapsed mujalt maakonnast ja Eestist. Kui õpilaskodu lapsi poleks, oleks Noarootsi koolis palju vähem õpilasi.

Noarootsi plaanib ühinemisraha abil korda teha ka Hara kalasadama. Hirmo sõnul on see lagunenud, kalamehed küll kasutavad seda, aga see on raske ja ohtlik.

Tõenäoliselt võtavad kõik ühinejad juba enne ühinemist laenu Martna soojatorustiku ehituseks. „Kui saame toetust, taotlus on sees, siis oleks mõistlik laenata ja soojatrassid korda teha, mitte oodata ei tea mida,” ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik.

Kõik kavandatavad laenud on kavas ühinemislepingusse kirja panna. „Uude abiellu tuleb minna teadmisega, milline meie rahalised võimalused on,” ütles Jüri Ott.

Ühinevad vallad võivad välja valida ühe, tulevasele vallale väga tähtsa ja suure investeeringu, ning anda selleks osa oma ühinemisraha. Kui Lääneranna vallas sellist objekti ühinejate arust ei ole, siis tulevases Lääne-Nigula vallas on ühisinvesteeringutena juttu olnud hooldekodude võrgust ja Palivere tervisekeskusest. Mikk Lõhmus pakkus, et põhihooldekodu võiks olla Orul, haruhooldekodud mujal.

Lääne-Nigula ühinemiskulud on Lääneranna omast poole väiksemad

Tulevanae Lääne-Nigula vald saab riigilt ühinemise eest 1,5 miljonit eurot toetust (viis ühinejat, iga ühineja kohta 300 000 eurot). 50 000 eurot loovutab iga vald ühinemiskulude katteks (kompensatsioonid, atribuutika, sildid jms). See on poole vähem, kui kavatseb ühinemiskulude katteks Lääneranna vald, kus loovutab iga ühineja 100 000 eurot. Läänerannas kulub ühinemisele kokku 400 000 eurot, Lääne-Nigulas 250 000.

„See on tunde pealt tehtud, aga loodame sellega hakkama saada,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. 250 000 eurot saab iga ühinev vald investeeringuiks. See, mille peale raha kulub, arutatakse koos läbi ja pannakse ühinemislepingusse kirja.


Ühinemistoetuse abil kavandatavad investeeringud Lääne-Nigula vallas

NOAROOTSI

  • Noarootsi põhikooli õpilaskodu laiendamine
  • Hara sadama rekonstrueerimine
  • Teede remont

Kogumaksumus üks miljon

KULLAMAA

  • Kolm kergliiklusteed
  • Talude sissesõiduteed
  • Kooli ja lasteaia soojustamine, küte, ventilatsioon
  • Uus õpilasbuss
  • Eakate kodu rajamine
  • Kihelkonnamuuseumi rajamine, turismiinfopunkt
  • Rohumäel kultuurisündmuste korraldamiseks vajaliku taristu loomine
  • Kullamaa–Palivere ühendatud turismi- ja spordikeskuse rajamine, tehisjärve ümbruse arendus

Kogumaksumus 4,2 miljonit

MARTNA

  • Lasteaia soojustamine, fassaad, akende vahetus XXMartna soojatorustike rekonstrueerimine
  • Martna katlamaja rekonstrueerimine
  • Teede remont (9 km)

Kogumaksumus 0,5 miljonit

NÕVA

  • Nõva kooli küttesüsteemi ehitamine
  • Rannaküla ettevõtluspiirkonna taristu ehitamine
  • Nõva sotsiaalkeskuse ehitamine
  • Elamumajanduse arendamiseks taristu ehitamine
  • Nõva sadama ehitamise kaasrahastus
  • Liitvalla muuseumi rajamine Nõvale
  • Lairibainternet
  • Terviserajad
  • Kergliiklusteed
  • Variku külakeskuse arendamine
  • Peraküla teatrilava ehitamine

Kogumaksumus üks miljon

LÄÄNE-NIGULA

  • Taebla uus koolimaja ja staadion
  • Oru kooli aula remont
  • Tänavavalgustuse rekonstrueerimine
  • Taebla tööstusala arendamine
  • Oru hooldekodu remont (küttesüsteem, ventilatsioon, soojustamine), uue korpuse ehitamine
  • Piirsalu ja Taebla veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
  • Risti koolimaja, Taebla lasteaia ja Risti hooldekodu soojustamine
  • Paliveres endises ühiselamus korterite ehitamine eakaile jt abivajajaile
  • Palivere ja Linnamäe staadioni remont
  • Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse teenindushoone ehitamine
  • Kergliiklusteed

Kogumaksumus 7,6 miljonit

Allikas: ühinemislepingu projekt

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
?
7 aastat tagasi

Kergliiklustee saab teha ka endise raudtee peale,kui talvel see lumest puhas hoida.

Miina
7 aastat tagasi
Reply to  ?

Ära jaura! Sa sellele ka mõtled, kui pika maa enamus peab maha sõitma, et selle raudteeni üldse jõuda? See on üks hullemaid teid, mida ma kunagi kasutanud olen. Kergliiklustee peaks olema Risltilt Haapsallu. Ja seda ikka maantee kõrval.

mannetu värk
7 aastat tagasi

Kergliiklustee Taeblast Rannakülani saab ühendatud?? Kui ei, siis mina ei mängi.

sirr
7 aastat tagasi

Mida tähendab Taebla tööstusala arendamine?

Ats
7 aastat tagasi
Reply to  sirr

Minu teada Nurme tänava kapitaalremont koos kergliiklustee ja valgustuse väljaehitamisega + veel nipet näpet.

2. kodanik
7 aastat tagasi
Reply to  Ats

Kas kergliiklustee väljaehitamine toob kaasa ka kergetööstuse plahvatusliku kasvu loodava suurvalla keskuses?

Lii
7 aastat tagasi

Nõva katlamaja renoveerimine/rekonstrueerimine on nüüd siis välja jäetud … et iga maja ehitagu siis endale ise katel.

Miks
7 aastat tagasi
Reply to  Lii

Variku külakeskuse arendamine?

Anonüümne
7 aastat tagasi

!Noarootsi õpilaskodu 20 kohta pole piisav ehk,ikkagi rohkemaga arvestage.