Maaeluministeeriumi sõnul ei mõjuta haldusreform oluliselt maaelutoetuste väljamaksmise korda, suurim mõju on reformil Leader-meetme toetustele, mille maksmine peaks ministeeriumi hinnangul vähemalt esialgu jätkuma senise halduskorralduse alusel.
“Haldusreformi tulemusel ei jää ükski omavalitsus ilma seni saadud maaelutoetustest ega halvene omavalitsuste toetusvõimalused. Omavalitsuste ühinemise eesmärk peaks olema piirkondade terviklikkuse ja teenuste kättesaadavuse parandamine,” ütles maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban BNS-ile.
Ta märkis, et toetusmeetmeid on võimalik muuta ja nende tingimused vaadatakse riigireformi arengute valguses üle nii, et need vastaks uuele omavalitsuste ühinemise tulemusel kujunevale olukorrale. “Seega ei peaks võimalikud ühinemised takerduma sellesse, milliseid toetusi uuel omavalitsusel on võimalik saada,” rõhutas asekantsler.
Gorban rääkis, et maaelu arengukava (MAK) meetmetest puudutab haldusreform eelkõige Leader-meedet, mille raames on kehtestatud nõuded tegevuspiirkonnale, tegevusgrupi liikmeks olevate omavalitsuste arvule ja suurusele.
“Näiteks näevad Leader-meetme tingimused hetkel ette, et Leader-tegevuspiirkonnaks loetakse tegevusgrupi liikmeks olevate valdade, vallasiseste linnade ja kuni 4000 elanikuga linnade territooriumi, ning et tegevusgruppi peab kuuluma vähemalt kolm kohaliku omavalitsuse üksust, millel on ühine piir,” märkis maaeluministeeriumi asekantsler.
Kuna eelarvevahendid on meetme raames kogu perioodiks jagatud, siis võimalik tegevuspiirkonna laienemine ühelegi tegevusgrupile lisavahendeid kaasa ei too. Kui ühinevad omavalitsused erinevatest tegevusgruppidest, peab omavalitsus valima, millisesse tegevusgruppi ta kuulub, vastavasse tegevusgruppi liigub kaasa vastava omavalitsuse näitajate põhjal arvutatud kohustustega katmata eelarve osa.
“Senine praktika on olnud, et kui linn ja vald ühinevad ning linn omandab vallasisese linna staatuse, siis kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkond laieneb. Kui aga uueks haldusüksuseks saab linn, mille elanike arv ületab 4000 inimest, siis ei vastaks selline linn enam praeguste tingimuste alusel omavalitsusena Leader-tegevuspiirkonna nõudele,” rääkis ta.
“Samas oleme seisukohal, et Leader-meetme rakendamine peaks käesoleval programmiperioodil ka haldusreformi-järgselt jätkuma vähemalt samas geograafilises ulatuses kui seni ja sellest tulenevalt on omavalitsuste liitumise valguses kavas need nõuded vastavalt üle vaadata,” lisas Gorban.
No nii nüüd on siis must valgel öeldud kui Haapsalu ja Ridala ühinevad ja uue omavalitsuse nimeks saab Haapsalu linn,siis niigi vaene vallaelanik pühkigu suu puhtaks toetustest. :-)Aga nagu teada paljud linnaisad on ka oma tegevuse registeerinud läbi Ridala valla,nii et mõelgem !!!Õigem oleks ikka Ridala vald, keskusega Haapsalu linn
Ridala volinikud,palun hoolige oma inimestest.Me loodame,et te ei lase meist teerulliga üle sõita!