Hetk mulluselt Haapsalu vanamuusika päevadelt. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu vanamuusikafestivalil kõlab viie päeva jooksul seitse kontserti.
Eile alanud 23. Haapsalu vanamuusikafestivali peakülaline on laupäeval toomkirikus esinev ansambel Les Paladins Prantsusmaalt.
„Les Paladins on midagi haruldast Eestis,” ütles festivali korraldaja ja kunstiline juht Toomas Siitan. „Sellist laadi muusikat kuuleb siin haruharva.”
USA, Inglismaa, Belgia, Hollandi, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia, Rootsi jt maade parimail lavadel esinev ansambel põikab nüüd ka Haapsallu. Ansamblit iseloomustab eriliselt teatraalne ettekandemaneer, mis haarab lavakunsti kõiki väljendusvõimalusi.
Haapsalu kava kese on Marc-Antoine Charpentier’ (1643–1704) motetitsükkel „Neli aastaaega”. Charpentier valitseb prantsuse keele ja inimhääle kõiki värve ja varjundeid. Tema muusika kergust ja virtuoossust võrreldakse Vivaldi viiulistiiliga. Ülemlaulu tekstidele loodud muusika on ülevoolavalt virtuoosne, täis teatraalseid efekte, meelelisust ja kirge. Sakraalmuusika pole eales olnud ühtaegu nii särav ja poeetiline. Nõnda tutvustab Siitan laupäevast kava.
Siitani sõnul on prantsuse muusika omalaadne, aga tehniliselt keeruline ja stiililt võõram, sest meil ei ole sellekohast koolitust. Prantsuse ansambli Haapsallu toomise taga on hea koostöö Prantsuse instituudiga, selgitas Siitan.
Maailmanimedest veel
Reedel annab kontserdi maailma-mastaapi staar, lautomängija Crawford Young. Siitani sõnul peetakse teda varajase lautomuusika üheks hinnatumaks mängijaks. Temaga koos esineb Timo Peedu, kes õppis lautot Helsingi konservatooriumis, aga tema üks õpetajaid on olnud ka Young.
„Põnev,” ütles Siitan humanismiajastu lautomuusikast koostatud kava kohta.
Kaks öökontserti on lühemad ja intiimsemad, aga ka neis on põnevust ja vaheldust. Jaani kirikus esinevad kontserdil „Bach ja pojad” Reet Sukk (flööt) ja Reinut Tepp (klavessiin) varajase muusika stuudiost Cantores Vagantes.
Laupäeva hilisõhtul esineb toomkirikus Heinavanker, ansambel, kes esineb palju välismaal ja keda Eestis harva kuuleb.
Avakontserdi peateema on elu ja surm
Festivali avakontserdil kõlavad saksa kahe suurmeistri peateosed: Dietrich Buxtehude „Membra Jesu nostri” ja Heinrich Schützi „Musikalische Exequien” ansambli Studio Vocale esituses. Dirigeerib Toomas Siitan.
Lübecki Maarja-kiriku organisti Dietrich Buxtehude (1637–1707) tsükkel „Membra Jesu nostri patientis sanctissima” (Meie kannatava Jeesuse pühimad ihuliikmed, 1680) on ristilöödud Jeesuse sügavalt isiklik ja kaastundlik vaatlus, mille tundeskaala ulatub talumatust valust müstilise ühinemise helge rõõmuni.
Heinrich Schützi „Musikalische Exequien” (Muusikaline matusetalitus, 1635/36) sündis keset kolmekümneaastase sõja kaost. Seda imetlusväärsem on selle surmamõtluse helge toon. Teos on loodud Schützi sõbra Gera vürsti Heinrich von Reussi matusetalituseks. Vürst oli tellinud endale suurejoonelise hauamonumendi, millele laskis lisaks oma skulptuurile kanda ka hulga piiblitekste ja vaimulikke laule; ta oli määranud kindla piiblikoha matusejutluse aluseks ning teinud ettekirjutusi ka muusikale. Schützi teose esimene osa valmis enne vürsti surma, kaks lühemat osa lisas helilooja enne matuseid. Heinrich von Reussi sarkofaag on Geras tänaseni alles.
„Mõlema autori teosed on pühendatud elu ja surma põhiküsimustele, aga hämmastavad helge muusikaga,” nentis Siitan. „Tänapäeval ootad surmateemast midagi dramaatilist ja sünget, aga see on helge ja kaunis kava.”
Studio Vocale on Siitani ansambel, kuhu ta valib igaks kontserdiks kõige paremini sobivad hääled. Tänavu teeb kaasa noortest muusikuist koosnev instrumentaalansambel.
„Põlvkonnavahetus eesti muusikute seas on tänavuse festivali kavas selgelt tunda,” sõnas Siitan. Siitani sõnul on selle taga vanema muusika esituspraktika õpetuse areng muusikaakadeemias. Noortele meeldib see muusika ja ka publiku hulgas on palju noori. See üllatab ja vaimustab festivali külalisi, sest mujal ei ole noor publik kuigi tavaline.
Lõppkontsert on efektne ja särav
Tänavune muusikapidu lõpeb ülistusega muusikale enesele, ettekandele tulevad Händeli „Aleksandri pidu ehk Muusika vägi” (1736) ja „Ood püha Cecilia päevaks” (1739).
Siitani sõnul on need põneva saatusega teosed sündinud ajal, mil Händel oli Londonis võõramaalasena ebapopulaarne.
„Need kaks teost tähendasid võimast läbimurret, inglased võtsid Händeli omaks, ta sai lausa rahvuskangelaseks,” tutvustas Siitan.
Siitani sõnul komponeeris Händel need kaks teost nutikalt, kasutas inglastele hästi tuntud ja armastatud tekste. Ka teema – muusika ülistus – haaras publikut, sest Londonis oli juba pool sajandit korraldatud Cecilia päevi. Neid muusika pidupäevi võiks võrrelda meie festivalidega, lisas Siitan.
„Tekstid räägivad, mida muusika suudab ja milline on tema mõju,” sõnas Siitan. „Inimene on muusikast kergesti mõjutatav, ja mitte ainult heas suunas.”
Siitani sõnul ei vaja muusika kuulamine eraldi ettevalmistust, sest muusika mõjutab inimest vahetult. Tuleb ennast vaid muusikale avada.
„Tahaksin oma kavaga kasvatada harmooniat inimeste vahel ja maailmas üldiselt,” sõnas Siitan.