Sigade Aafrika katku hirm on Läänemaa seapidajate arvu tublisti kärpinud.
Läänemaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti Tõnu Eriku sõnul on praegu Läänemaal neile teadaolevalt ainult kuus seakasvatajat. „Aasta tagasi oli neid üle viieteistkümne,” ütles Erik.
Ta tunnistas, et mõni üheseapidaja võib kuskil metsas veel olla, kelle kohta veterinaarkeskusel informatsioon puudub. Ehkki Läänemaal pole seni tuvastatud ühtegi sigade Aafrika katku juhtumit ei kodu- ega metssigadel, peavad seapidajad siiski rangeid bioohutuse nõudeid täitma. Erik usub, et Läänemaa seakasvatajad on teadlikud ja oskavad oma sigu katku eest kaitsta. Viimati kontrolliti Läänemaa seapidajaid mais ja kõigil olid kehtivad bioohutusnõuded täidetud. Eriku sõnul see sajaprotsendilist garantiid ei anna, kuid vähendab katku sattumist farmi olulisel määral.
Veterinaar- ja toiduamet alustab tänasest kõikides Eesti seakasvatustes erakorralist bioturvalisuse kontrolli. Samuti nõustatakse kontrollide käigus loomapidajaid bioohutuse taseme tõstmise võimalustest. Kõik need seapidajad, kes pole bioohutusnõuete täiendamisse investeerida soovinud, on seapidamise lõpetanud.
Martnas tegutseva Fazenda seafarmi omanik Tiit Seiton ütles, et seapidamisega tal praegu hästi küll ei lähe. „Liha hind on maas, katkuoht kummitab,” ütles ta.
Seiton lisas, et katkuohu pärast on ta sigade arvu rohkem kui poole võrra vähendanud. „Mida vähem on sigu, seda suurem on kulu, mida ühe looma kasvatamiseks tegema pead,” nentis seapidaja.
„Kui seakatk peaks ka Läänemaale jõudma, siis ei kujuta ette, mis saab,” kostis Seiton. „Hoian pöialt, et ei jõua.”
Seiton märkis, et kuulujutt, et liha hind hakkab tõusma, aitab masenduses veidikegi tuju tõsta.
Tänavu on Jõgevamaal tuvastatud kolm sigade katku juhtumit kodusigadel.
