Avakülg » Pealugu, Uudised » Kullamaa ja Noarootsi tahavad osavalla staatust

Kullamaa ja Noarootsi tahavad osavalla staatust (36)

jyri ott tarmula

Jüri Ott (paremal) leiab, et Kullamaa juhtimise kvaliteet ja poliitiline kultuur on mõnest naabrist parem. Arvo Tarmula

Esmaspäeval koguneb Lääne-Nigula ühinemiskomisjon, et läbi rääkida investeeringute kava ja juhtimiskorraldust. Kaks osalejat – Noarootsi ja Kullamaa – soovivad, et neile jääks ühendvallas osavalla staatus.

„Ühinemislepingu tööversioon saab esmaspäeval konkreetsema kuju, juhtrühm vaatab töörühmade ettepanekud üle,” ütles Põhja-Läänemaa valdade ühinemiskonsultant Rivo Noorkõiv. „Päris valmis see veel ei saa, sest ühinemispartnerid pole ju selged. Mitu valda peab paralleelseid läbirääkimisi.”

Läbirääkimistelaua taga on peale Lääne-Nigula ka Nõva, Noarootsi, Kullamaa ja Martna.

„Uus seadus annab liituvale volikogule õiguse nõuda osavalla staatust, aga ei selgita, kuidas osavald toimima hakkaks. See on keeruline koht. Tahab üks, võib-olla tahavad teised ka,” ütles Lääne-Nigula volikogu aseesimees Andres Liiv.

„Meie volikogu otsustas, et soovime osavalla staatust,” ütles Noarootsi vallavanem Triin Lepp. „Kuidas see täpselt välja hakkab nägema, ei ole veel selge.”* Lepa sõnul ei ole praeguses ühinemislepingu tööversioonis osavaldadest juttu, on kirjas, et kõik ühinejad on võrdsed.

Kullamaa tahab suuremat iseseisvust

„Kullamaa soovib, et oleks osavald,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott. „Omavalitsuste juhtimiskultuurid on erinevad. Ei tahaks järele anda selles, mis meil on saavutatud. Kullamaal on suur poliitiline aktiivsus, rahvas on rahul. Kui tekib suurvald, kas seda õnnestub säilitada?”

Ott näeb Kullamaa osavalla eeskujuna Tallinna linnaosavalitsust. „25 aastat tagasi tegin Tallinnas linnaosavalitsuse, sisult osavalla. Osavallal on oma eelarve, mille kinnitab suurvalla volikogu, osavald tegeleks kohaliku tasandi asjadega,” kirjeldas ta Kullamaa ootusi.

Kullamaa peab läbirääkimisi ka Märjamaaga. „Kuna otsustamiseks on aega peaaegu aasta lõpuni, me ei kiirusta. Kui tuleb ühinemine, võetakse meilt otsustusõigus nagunii ära. Aga siis ei saa Kullamaa rahvas vähemalt pärast öelda, et ise andsime. Muude asjadega saab veel kokkuleppele, aga kui osavalda ei tee, siis ei jää isegi lippu ega vappi,” ütles Ott.

Riik riigis

Noorkõivu sõnul on Kullamaa osavalla plaan liiga jõuline. „Noarootsiga oleme läbirääkimistel jõudnud enam-vähem ühisele arusaamale. Oleme klaarinud ära osavalla mõiste. Räägime demokraatlikust juhtimise detsentraliseeritud korraldusest, mitte nii nagu Kullamaa, kus räägitakse oma poliitilisest juhtimisest ja ametnikkonnast. Utreeritult räägivad nad väikesest riigist suurema riigi sees,” ütles ta.

„Kui tahta aru saada, milliseks osavallaks soovib saada Kullamaa, siis vaadake Tallinna linnaosavalitsusi. Minu arust on see mudel väga suurtele omavalitsustele. Nii väikeses vallas ei ole sellel mõtet. See on teema, mida me esmaspäeval arutame,” lisas ta.

Noorkõivu sõnul ei tähenda osavald mitmetasandilist juhtimist. „Oleme koostanud osavalla kohta mahuka metodoloogilise materjali, mis on praegu rahandusministeeriumis ja mis ülejärgmisel nädalal tehakse avalikuks. Seal on kirjas, mida osavald tähendab ja kuidas toimib,” lubas ta.

Volikogu ja rahvaküsitlus

Liitumislepingu tööversioonist sünnib leping, mis läheb volikogudesse, kes ei aruta seda enne sügist.

Vabatahtlikuks ühinemiseks peavad volikogude otsused olema tehtud 1. jaanuariks 2017. „Praegu on kuus kuud aega. See tähendab, et liitumislepingud peaks kindlasti valmis olema septembriks-oktoobriks,” ütles Lääne maavanem Neeme Suur.

Lepingud tuleb avalikustada ja rahva arvamus välja selgitada. Sellele kulub oktoober-november. Siis on veel võimalus teha lepingutesse korrektiive ja hiljemalt detsembris peaks kõik volikogud liitumislepingud heaks kiitma. „Kui see on 1. jaanuariks tehtud, fikseeritakse vabatahtlik liitumine ning kaasnevad rahalised ja muud toetused. Kui keegi ei ole otsust liitumise suhtes teinud, algatab valitsus liitmise,” selgitas Suur.


36 “Kullamaa ja Noarootsi tahavad osavalla staatust”

  1. Mis seal keerulist on, kui mõni vald tahab osavalla staatust? Kui Lääne-Nigula ei suuda Kullamaale pakkuda seda, mida rahvas soovib, siis äkki teeb seda Märjamaa. Lihtne ju… :))

  2. Ma sooviks teada, millised need Kullamaa suured saavutused siis on? Teiseks kostaks neile, et enne kui midagi nôudma hakata, lôpetagu Màrjamaaga kurameerimine àra. Jôudku juba otsusele, kummale poole kalduvad. Praegu on nad ikka pàris selgrootud.

  3. Nõva puudub pildilt,ei soovi osavaldagi,nii selge on rahva tahtmine?
    Läänenigulal on juba osavallad või soovib Risti ja Oru rahvas neid tagantjärele?

  4. Ühineda võiks Ridala, Martna ja Kullamaa – nagu pildilt näha. Koos saab üle 5000 elanikuga vald.

    • Vôiks. Aga seda ei saa olema. Ridalal ja Kullamaal on suurushullustus peal.

    • Poleks tõesti paha plaan. Vähemalt oleks see Ridalale mingi alternatiiv, kui tõesti nimevaidluses linnaga ei jõuta kokkuleppele.

  5. Rahvalt siis küsiti või?Kolme “osavalla”vanemad osteti raha eest ära seal.

  6. Ütleme,et üks vald on nõus liitumiseks,teine aga ei soovi,siis mis õigus on tal keelduda nagu eht jonnipunnvallal?

  7. Sellist jaburdust, nagu Kullamaa soovib, annab ikka välja mõelda :D. St, liitume, aga jätame kõik samaks!? Haldusreformi mõte kutsuda esile muutust ja arengut ning seda positiivses suunas. Kuidas saab üldse midagi muutuda, kui kõik on sama ja kõik vanad peerud valda juhivad? Ainult oma tagumiku ja ametikoha kaitsmine on see Kullamaa mõte, ei muud. Paigalseis ei ole areng.

    • Kullamaal on üks suur probleem ja see on Jüri Ott. Ta on end seal soode ja rabade vahel kuningaks valitsenud!

    • Mis konkreetselt võiks Kullamaal paremaks muutuda, kui kogu praegune otsustusõigus delegeerida ära kaugemale?

      • Miks sa arvad, et ühinemine tähendaks automaatselt otsustamisôiguse äradelegeerimist? Küsimus on hetkel hoopis selles, et Kullamaa nôuab roosamannat endale. Pussrootslastega ei näi ju probleemi sel teemal olevat. Kullamaa ei ulatu ei Nigulale ega ka Märjamaale isegi kubemeni, aga kireb juba pikemat aega nagu munavalus kana.

        • Noarootsi on ka natuke teises positsioonis oma geograafilise asendi tõttu. Tal puuduvad valikud.
          Ja mis puudutab otsustamisõigust, siis otsused langetatakse alati seal, kus asub valitud kogu. Ehk siis suure tõenäosusega Taeblas tulevikus. Avalik-õiguslik elektriauto laadimise pistik ei ole otsustamisõigus, vaid lihtsalt abivahend, et supp jõuaks sinna, kuhu vaja.
          Kindlasti on uus ja huvitav, et kanad kirevad ja kuked kaagutavad, aga milline on sellest tõusev tulu? :))

          • Eks su jutus ole iva ikka ka, ei vaidle vastu. Ainult, et mis puutub Kullamaasse, siis pole nendegi asend eriti kiita. Tulevik oleks kas Nigula vôi Märjamaa perifeeria, seega pole neilgi ôieti valikut. Seetôttu vôiks nad juba otsustada, mis neist peaks saama, mitte istuma, lôug lôunas ja ootama, millal keegi neid kosima hakkab. Ei hakka, riskivad, nagu ridalased, umbteega. Miskipärast arvan ma, et Kullamaa sellisele kummalise litsilöömise tegelikuks pôhjuseks on hr. Ott, kes tahab endale vôimalikult soojemat kohta tulevikuks. Eks ta üks intrigant ja avantürist ole, Tallinna Kesklinna valitsuse hämarad teod jäidki omal ajal hämaraks…

  8. Milles on süüdi need vallad,kellega liitumissoov lükatakse tagasi?
    Jäävad veel jonnipunnvaldadeks,kes poleks nagu liituda tahtnudki.
    Vastalised on ikka äraütlejad : Ridala,Märjamaa ning Nõva hoopis.

  9. Vabandust,Harjumaa ikka.

  10. Ja loomulikult Aablu linn!

  11. 2.-le kodaniku'le

    Nimes nüüd probleem,naeruväärt,lihtsalt venitatakse aega.Ehk tuleb häid uudiseid, nagu money lisaks vms.

  12. kahju Noarootsi rahvast…et praegune vallavanem selline jobu on…
    Ülo Kalm etteotsa..

  13. keda sa jobuks nimetad, häbidus sulle!

  14. hämavad ja hämavad, venitavad ja venitavad, peaasi, et raha jookseb. Üritavad rahvast oma hämamisega lollitada.

  15. Lääne Nigula vallal ei ole ju keskust, mingi hale küla. Kullamaal on ainuõige ühineda Märjamaaga, vallal peab olema keskus. Maakonnad kaovad 2017, siis ei pea nad kartma, et Läänemaalt lahkuma peavad.

    • Ausalt òelda ei ole ùhelgi pôhjapoolse Làànemaa vallal mingit keskust. Mida siis teha, mitte ùhineda, sest kôigil ainult viletsad kùlad?

  16. Miks sellised inimesed seal veel ees on…

  17. Mina kui üks otsustajatest, ei poolda kindlasti sellist koera saba maha raiumist jupi kaupa. Ei saa pooldada sellist osavalla asja.. Sest vaatame, kuidas meil eelmise ühinemisega läks. Just tänu sellele, et me ei teinud siin osavaldasid, mida ka teatud sihtgrupid soovisid, tänu sellele on meil hästi toimiv vald, ja kogukonnad ei ole lõhestunud, et iga piirkond saanud oma strateegilisi asju ellu viia, või on kohe saamas oma asju. Aga kui tekivad sellised väiksed grupid, kes ajavad oma jonni ja oma suletud ringis tahavad edasi vegeteerida, siis sellisel kujul ei hakka kunagi meie uus suur vald ühte jalga käima, vaid toimubki tahtlik killustumine , ja sellise jonniga võivad vabatahtlikud läbirääkimised läbi kukkuda, ja tulemus ilma präänikuta sundliitmine, ja siis ei ole õrna lootustki, et me saame kõik sõbralikult edasi siin asju ajada. Kõik suuremad piirkonnad hakkavad olema esindatud vähemalt 1 liikmega komisjonides, kus saab nende piirkondade hääl kenasti kaasa rääkida, nii eelarve koostamisel ja arengukavade uuendamisel jne.

    • Millised on need suuremad piirkonnad loodavas vallas ja kes need piirkondade esindajad komisjoni määrab? Kas need komisjonid ka töövõimelised on, kui liikmeid saab seal olema rohkem, kui praegu mõne väikese valla volikogus?

  18. Hetkel on need piirkonnad meil Taebla, Palivere, Risti,ja Linnamäe. Liikmeid on hetkel valitud suusõnalise kokkuleppe alusel, et igas komisjonis, oleks esindatud vähemalt üks isik igast piirkonnast,pluss siis komisjoni esimeses ja aseesimees, kes on volikogu liikmed. välja arvatud revisjoni komisjon. Eks plaanide järgi lisanduks Martna, Nõva ja Pürksi piirkondadena, kustkohast oleks esindaja kindlalt olemas.Kullamaa kohal hetkel kommenteerida ei oska, kuna mängib liiga segast ja üle oma varju hüppavat mängu.

    • Ehk siis on võimalik, et tööle hakkavad 10. liikmelised komisjonid? Kui näiteks komisjoni liikmeks saab Arvo Ninn, siis kas ta esindab Martnat või mõnda muud piirkonda?

  19. Just nimelt Kullamaa vallal on suurushullustus. Ise kiidavad end – poliitika on äärmiselt räpane ja juhtimiskultuuri pole ollagi, ainult oma heale äraolemisele mõeldakse.

  20. Martna esindajad igas komisjonis lepivad kokku just Martna esindajad volikogus. Olgu ta siis Arvo või kes iganes. Kahjuks on tänases lehes info osavaldade kohta väär. Midagi sellist ei ole ühinemiskomisjonis kokku lepitud.

    • Eesmärk oli ju ühtne vald ja valimised ühe nimekirjaga üle valla? Ja nüüd äkki mingid Martna esindajad volikogus? Ja ikkagi ei saanud ma vastust küsimusele, et kui inimene elab ühes piirkonnas, töötab teises ja ühiskondlikult aktiivne on ta kolmandas, siis millise piirkonna esindaja ta on? Kui mingi süsteem toimib laitmatult praegu, siis ei pruugi see olla enam mõistlik kaks või kolm korda suuremas omavalitsuses….

  21. Selle mõte ongi, kuna kardetakse kaugemates piirkondades ja väiksemates, et nende hääl kaob ära, neid ei kuulata ja nende soovid ja ettepanekud ei jõua ülesse tippu välja, Seda lepivadki need endise Martna, või Nõva , või Linnamäe esindajad kokku , kes pääsevad uude volikogusse , keda naad pooldavad ühes või teises komisjonis enda endise valla huvide eest seisma. Volikogu komisjonid koostatakse volikogu komisjoni esimehe ettepanekul isikutest, keda siis näeb ta vajalikuks oma komisjonis töötamas. Eesmärgiga, et kõikide suuremate keskuste poolt olek vähemalt üks liige seal komisjonis sees. Volikogu komisjonid liikmed kinnitab volikogu. Ja see kui suureks meie uus vald lõpuks muutub, sõltubki hetkel toimuvatest läbirääkimistest.

    • Teoreetiliselt on ju võimalik, et näiteks Nõvalt ei pääsegi keegi volikogusse? On enam kui kindel, et vähemalt parlamendierakonnad tulevad kõik oma nimekirjadega lagedale ja mõni valimisliit ka veel. Ja selles virrvarris nii-öelda omasid toetada suht keeruline…

  22. Mina selles nii kindel olla ei saa. Väiksed kohad on kordades aktiivsemad osalema valimistel ja nii kandidaatide propagandal, kui ka hääletamisel. Vaatme näiteks eelmise korra KOV valimisi, et loeme rahvaarvu kokku ja võrdleme kust piirkonnast saadi kõige rohkem mandaate. Siis see piirkond ei ole Taebla…

    • Ei oska takka kiita ega maha laita, sest ei tea kõikide inimeste taustu.
      Aga silma hakkas hoopis asjaolu, et kõige rohkem mandaate sai kõige pikem nimekiri. :)) Ehk siis need, kes olid viitsinud enne valimisi tööd teha. Aga tõe kriteerium on teatavasti praktika ja juba aasta ning mõne kuu pärast teame seda, mida praegu ainult aimata võime. :)) Igatahes tänan meeldiva vestluse eest!

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.