Kui möödunud nädalal tuli haridus- ja teadusministeerium välja eelnõuga mahutada õppeaastasse veel üks koolivaheaeg, sai see mitmesugust vastukaja. Vastased pelgasid eelkõige seda, et lisakoolivaheaeg pikendab kooliaastat ja õpilaste suvevaheaeg lüheneb. Miks peaks võtma lastelt ära ühe vaba suvenädala ja torkama selle veebruari lõppu või märtsi algusesse, kui ilmad on kõige koledamad?
Ilmad on vabariigi aastapäeva paiku tõesti koledad, aga mõttel on jumet ja see ei ole pelgalt mitte teooria, vaid praktikas Läänemaal järele proovitud.
Maikuu. Ilm on juba suvine. Õpetaja püüab klassi ees meeleheitlikult innustada õpilasi parandama oma kehvi hindeid, et lõputunnistused tuleksid paremad. Aga laste pilgud on klaasistunud, mõni vaatab aknaklaasil lendavat kevadist kärbest, teine sodib masinlikult vihikunurka. Küllap tuleb selline pilt kooliaasta lõpust paljudele silme ette.
Õpetajad saavad lastest aru. Seljataga on peaaegu terve kooliaasta, just teise poolaasta veerandid on aga olnud pikemad. Lapsed on väsinud ja tühjaks pigistatud just õppeaasta kõige tähtsamaks perioodiks. Midagi ei ole parata, tuleb noori sombisid sundida. Iseasi, kas sellest kasu on.
Teise poolaastasse kahe koolivaheaja paigutamine annab õpilastele kevadiseks lõpuspurdiks värskust ja jõudu juurde, kinnitab Noarootsi gümnaasiumi ja kooli kogemus, kus on seda mudelit katsetatud juba kaks aastat. Kool tegi õppeaasta lõpus ka õpilaste seas küsitluse ja selgus, et kõigile peale ühe oli viie vaheaja süsteem meelt mööda.
Seda enam, et Eesti vabariigi aastapäeva riigipüha muudab veebruari lõpu nagunii õppimise mõttes poolikuks ja sageli küsivad vanemad aastapäevale eelnevat või järgnevat paari päeva lapsele koolist vabaks, et saaks näiteks väikesele puhkusereisile minna. Miks siis mitte muuta poolametlik vaheaeg ametlikuks?
Päikesetõusu tasub vastu võtta õues olles,siis on sügis-talvine periood ning varakevadki hoopis hõlpsamini läbitav.Aga,no jah,palju see võimalik on.
Meil on see suveaeg niigi lühike ja võtta sealt veel nädalake lastelt, no kuulge?! Alustagem esmalt analüüsiga,miks me lapsed on väsinud. Kui poole ööni arvuti või nutiseadmete taga istuda,siis jääb loomulikult uneaeg lühikeseks ja hommikuti istutakse klaasistunud pilkudega klassiruumi. Vaevalt see nädalane suusavaheaeg sealjuures mingiks abiks on. Teiseks vaadakem kui palju on meie lastel tegelikult kodus õppida, selle nõukogude aegse režiimi leevenduseks ei ole abiks isegi mitte viies vaheaeg. Olgu kuidas sellega on, oleme selles võitluses juba ammu alla andnud. Kuid üks teema,millele siiski koolid peaksid tähelepanu pöörama on see,et lastele on vaja ka nädalas puhkepäevi ja selleks on nädalavahetus.… Loe rohkem »
no võrreldes tarumaaga on noarootsis ju märtsi algul juba suur kevad…
Kui lääne-euroopas on juba varakevad,on meil talv alles,ei saa euroopa sabas joosta.
Minu lapsed olid küll selle vaheaja vastu!
Mina olen ka vastu. Veerand on nii lühike, et vaevalt saad kolm hinnet. Kui siis veel mõni on teistest viletsam, on tulemus ka kehv,
Terves vabariigis tuleb kehtestada ühtne kord, nagu lubas Ligi mullu sügisel – neli veerandit ja kõik.
soome-lastelt , soome lastelt
Huvitaks küsitlus,kui paljud Eesti ja paljud Soome lapsed üldse kooli minna tahavad?
kysi soomelastelt
Mis uus alamliik need “soomelased” on?
Tean,et pedagoogid ütlesid,et 1.sept.peab jääma ja augusti lõpuni olgu vaba.Kas see pole mitte täiskasvanute mugavus,mitte alaealistega arvestamine?
Näita mulle ühte alaealist, kes tahab augustis kooli minna.
Lääne-Euroopas ongi lastel kooliaasta sees vabu nädalaid selles mõttes,et õpivad kodus omaette midagi selgeks,see ammu teada.Kooliõpikuid nad ka seljakotis tassima ei pea,nagu meil igiajast.Siin on päikest talveperioodil vähe,just seepärast on lapsed kevadel väsinud.Ka loomad lastakse ju karjalaskepäeval välja tervist tugevdama.
Kas meie ametnikud on nii haledad ja ise ei suufa mitte midagi?siis võiks ju palka ka maksta teiste riikide õpetajatele või ametnikele ja oma vähemvõimekad üldse koondada