Lihula mõisamäel 8. augustil etenduva ooperi peaosi laulavad Voldemar Kuslap ning Lihulast pärit ooperisolistid René Soom ja Märt Jakobson. Ühtekokku on laval 123 inimest.
Karl August Hermanni „Uku ja Vanemuine” on Eesti esimene ooper, nimetatud ka laulelduseks, orkestreerimisel on kasutatud käsikirjalist Hermanni originaalpartituuri. Voldemar Kuslap laulab Uku rolli ja on ainus laulja, kes pole kohalikku päritolu. Ülejäänud osades on Lihulas või mujal Lõuna-Läänemaal sündinud ja kasvanud staarid.
Vanemuise rollis on rahvusooperi Estonia solist René Soom, Sarviku rollis Vanemuise solist Märt Jakobson. Endlit laulab Paatsalu juurtega Hanno Mölderkivi, Salmet Lihula kooli vilistlane Kadri-Liis Kukk, Hämarikku Ursula Roomere, kel on Lõuna-Läänemaal suvekodu. Kõik kolm õpivad muusikaakadeemias klassikalist laulmist. Koidu rollis on kammerkoori Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav.
„Lihula on lauljate ja muusikute poolest rikas kant,” nentis Kõmsi kooli direktor muusik Pille Saatmäe (pildil), kelle algatusel ooper Lihulas lavastatakse.
Peale lauljate on kaasatud ka kõik kohalikud pillimehed ja Lihulaga seotud muusikud. Orkestri kontsertmeistriks on lubanud tulla Järvide dünastiasse kuuluv Miina Järvi. Ka Uku rolli pidi esialgu laulma Koongas sündinud ja kasvanud Rasmus Erismaa (Estonian Voicesi bariton), ajapuudusel ei saanud ta aga osaleda.
„Kõige raskem oligi osaliste ajagraafikuid klapitada. Nõus olid kohe kõik,” ütles Saatmäe.
Nii tulebki ooper lavale ühe peaprooviga ja antakse ainult üks etendus – 8. augustil kell 22.30. Nii hiline kellaaeg annab võimaluse pakkuda võimsat valgusmängu, ütles Saatmäe. Etenduspaika saabuvad näitlejad ja soovi korral ka publik tõrvikutega rongkäigus.
Ooperiga tähistab Lihula oma 805. ning Lihula muusika- ja kunstikool vastavalt oma 30. ja 25. sünnipäeva. Kaasa löövad muusika- ja kunstikooli õpilased ja kohalikud rahvatantsijad ning koorid. Ooperi lavastab näitleja Meelis Sarv. Orkestreerib Lihula muusika- ja kunstikooli õpetaja Mati Põdra. Proovid algavad pärast jaanipäeva.
Karl August Hermann ise on oma laulelduse kohta ütelnud: „Küll olen mina elus ilusaid oopereid näinud, kuid nii ilusat kui minu „Uku ja Vanemuine” mitte ühtegi!”
Ooperi korraldusfondi märgusõna all „ooper” saab teha annetusi Lihula vallavalitsuse arvelduskontole EE341010602005099006.
Kas Esimene eesti ooper polnud mitte Evald Aava “Vikerlased” (1928) ? Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal oli 1902.a Miina Härma poolt loodud “Murueide tütar” Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema “Lembitu tütre” algvariant “Sabina”, valmis 1905. aastal. Algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann 1907.a oma nn lauleldusega “Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas”.