Diakon unustas armulauariistad kirikutrepile

Diakon unustas 12 000 eurot maksnud armulauariistad kirikutrepile, prükkar müüs need 10 euroga maha.

Ühel mullusel septembripühapäeval unustas diakon koti koos armulauariistadega kirikutrepile ning sõitis koju. Koti avastas kohalik pudelikorjaja, kes parseldas koti hinnalise sisu suitsuraha eest maha.

Pühapäeval, 6. septembril pärast jumalateenistust, kui kirikulised ja hooldusõpetaja olid lahkunud, sulges diakon Meelis Malk Karuse kiriku uksi ja tõstis koti armulauariistadega kiriku välisukse taha, et pärast sulgemist need koju kaasa võtta. Diakon läks kõrvaluksest veel kord kirikusse, võttis kaasa ametirüü ja mapi, sulges ukse, istus autosse ja sõitis koju.

Armulauariistade koti unustas Malk kirikutrepile. „Ei tulnud ka meelde, et kott sinna ununes,” tunnistas Malk politseile ülekuulamisel.

Neli päeva hiljem tulid kiriku kabelit mõõdistama OÜ Rändmeister juhataja Juhan Kilumets, arhitekt ja Läänemaa muinsuskaitseametnik Kalli Pets. Kotti nad trepil küll märkasid, kuid selle sisu uudistama ei hakanud.

Reedel, 11. septembril läks Malk kiriku juurde vaatama, kuidas tööd kulgevad. Kui ta trepil vedeleva koti avas, selgus kurb tõsiasi, et kotis on alles vaid armulaualinik. Karikas ja armulaualeibade toos ning taldrik olid kadunud.

„Minu teadvusse jõudis, mis on juhtunud,” tunnistas Malk. Kohe andnud ta juhtunust teada koguduse hooldusõpetajale Kaido Saakile ja Lääne praostile Leevi Reinarule ning helistanud kohalikule konstaablile Vello Victerpalile.

Saak peab Lihulas vanakraamipoodi ning kohe hakkas ta kolleegidelt-antiigikaupmeestelt uurima, kas on keegi armulauariistadest midagi kuulnud. Üsna pea olid Saakil jäljed käes, need viisid Haapsalu antiigikaupmehe Jaak Leppiko juurde. Kirikuvarad pihta pannud mehe tabamiseni jäi siis veel kümmekond päeva.

Nipsasjad kapile kaunistuseks

Kirikutrepilt väärtusliku, 12 000 eurot maksva kraami kahmanud mees müüs selle tühise 10 euro eest Hälvati külamehele Heinar Lüllile maha. Pudelikorjaja, keda kutsuvad kohalikud Talukaks, oli Lüllil külas käinud ja pakkunud müügiks üht vana karikat ja väikest toosi. Mehed saanudki kohe kaubale.

„Paaril korral olen ikka ta [Allar Nõmme] käest mõned asjad ostnud ka, ju ta selle pärast tuli jälle mulle neid asju müügiks pakkuma. See oli pühapäeval, 6. septembril,” tunnistas Lüll politseis.

Otsustamise teinud Lüllile lihtsaks asjaolu, et asjad olid ilusad. „Siis mõtlesin, et olgu peale, ostan endale ja panen kapi peale ilu jaoks,” tunnistas külamees. „Mõtlesin, et okei, annan talle siis natuke suitsuraha nende eest, andsin talle nende eest 10 eurot.”

Armulauariistad suitsuraha eest ostnud Heinar Lülli hakkas huvitama, mis asjad need üldse on ja mis nad võivad väärt olla.

Kuna mehel oli asja Haapsallu, käis ta neid Haapsalus nostalgiapäevade aegu antiigikaupmehele Jaak Leppikole näitamas. Leppiko öelnud Lüllile, et esemed on hõbedast, kuid ei tundnud Lülli sõnul huvi, kust need pärit on. „Rahajuttu meil polnud, sest mul polnud mõtteski neid müüa,” tunnistas Lüll. „Leppiko ütles küll, et võiks need asjad osta, aga ütlesin, et ei müü.”

„Mul ei tekkinud kahtlust, et see asi ei ole õige, mul on aastatepikkune kogemus sellel alal,” ütles Leppiko ülekuulamisel.

Mõned päevad hiljem, kui Lüll talle hõbeesemeid näitamas käis, helistanud Leppikole tema Lihula kolleeg Kaido Saak. „Siis sain aru, et neidsamu asju, millest ta mulle rääkis, oli käidud minu juures näitamas.”

Kirikuriistad saadi Lülli juurest kätte 14. septembril.

Unustaja, kuid muidu mees kui orkester

Meelis Malk ütles ülekuulamisel, et armulauariistu hoiti tema kodus seifis. „Kui on armulauateenistus, toon kodunt riistad ja viin pärast koju tagasi. Kirikus valitsevad ebasobivad tingimused hõbeesemetele,” tunnistas Malk.

Tol saatuslikul pühapäeval koju jõudes ei võtnud Malk autost albat ega mappi, vaid tegi seda alles järgmisel hommikul enne oma hobitööle, korstnapühkimisele suundumist. „Ka siis ei tulnud mulle antud kott meelde, sest peas olid juba uued mõtted,” tunnistas Malk.

Kannatanuna kuulati üle Karuse koguduse juhatuse liige Hille Lilleoja.

Lilleoja ütles, et koguduse juhatus on kokku leppinud, et kuna diakon Meelis Malk on jahimees ja tal on kodus seif, võib ta koguduse sularaha ja armulauariistad koju viia ja neid kodus hoida.

Lilleoja sõnul on Malk selline mitmes valdkonnas tegutseja, et selle unustamise üle pole vaja imestadagi. „Aga ikkagi, kuidas sai selline asi juhtuda, tegemist ei olnud ju koduuksega,” ütles Lilleoja ning lisas, et tema arvates tuleks armulauariistad hoiule anda hoopis Kaido Saaki kätte.

Müüja jäi ostjale 10 eurot võlgu

Kirikuriistad pihta pannud mehe tabamiseni kulus veel päevi. 24. septembril peeti Alar Nõmme (1964) kahtlustatavana kinni. Mees tunnistas end süüdi.

Ülekuulamisel rääkis Nõmme, et ei mäleta, kas see oli pühapäeval [6. septembril] või esmaspäeval, kui ta läks mööda maanteed Virtsu poole, et tee äärde visatud taarat korjata.

„Taara korjamine on mul peamine sissetulek, vahel käin ka haltuurat tegemas, ametlikult käisin tööl viimati millalgi 15 aastat tagasi, kuidagimoodi elab ikka ära,” ütles Talukaks kutsutud mees. „Läksin kiriku juurde vaatama, seal on suur prügikast, kust olen varem ka taarat leidnud.”

Peaukse juurest leidis pudelikorjaja koti ja avas selle.

„Arvasin, et mingi väärtus neil asjadel ikkagi on, et midagi poolhõbedat, et saan maha müüa,” tunnistas Nõmme. „Sain aru, et kirikust pärit, aga miks nad olid sinna jäänud, seda ei tea. Ju olid sinna unustatud.”

„Mina pole kunagi armulaual käinud, ei saanud aru, et just neid seal kasutatakse,” ütles Nõmme. Taldrik tundus väärtusetu, selle pani ta Karuse bussijaama katusele. Hiljem leidiski taldriku kohast, mille Nõmme kätte näitas.

„Olen pärast Heinariga [armulauariistad ostnud Heinar Lülliga] kokku saanud ja ta ütles, et olen talle 10 eurot võlgu, et tema juures on käidud ja ta on need asjad ära andnud,” rääkis mees ülekuulamisel. „Ma maksangi need 10 eurot talle tagasi.”

Mullu septembris omastas Alar Nõmme Karuse kiriku ukse taha unustatud armulauariistadega koti.

Kohus määras mehele teo eest 118 tundi üldkasulikke töid. Nõmme kanda jäid ka kohtukulud 741 eurot.

Kohus asendas Alar Nõmmele määratud 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vanglakaristuse 118 tunni pikkuse üldkasuliku tööga. Nõmm peab töö tegema kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Lääne Elu palus kommentaari ka Meelis Malgalt, kuid viimane ei soovinud juhtunut kommenteerida. Artikkel valmis kohtutoimiku materjalide põhjal.

Karuse kiriku armulauariistad

Kotis oli rohkem kui 12 000 euro väärtuses varandust:

• Joachim Schwengeli valmistatud hõbekarikas, seest kullatud, pärit 18. sajandist, väärtus 5300 eurot;
• 17. sajandist pärit hõbetoos oblaatide (armulaualeibade) tarbeks koos kaanega, väärtus 7200 eurot;
• leivik (väike ümmargune metalltaldrik armulaualeibade hoidmiseks), väärtus 3 eurot.