Kiskjad sunnivad Matsalu talunikke lambapidamist lõpetama

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh

Hunt STSERBATÕHHuntidele ja ilvestele lisaks murravad Läänemaal nüüd koduloomi ka šaakalid. Foto: arhiiv

Nädala jooksul on kiskjad murdnud Matsalu lahe ümber kolmes talus lambaid ja vasikaid.

Väljasepa mahetalu perenaine Aet Maiblum on juba nii meeleheitel, et kavatseb lambakasvatuse lõpetada. Aet Maiblum ja Andres Rajamets on Lihula vallas Kirikukülas oma talus lambaid pidanud üle kümne aasta ja see on talule tähtsam kui lihaveiste pidamine. Nädal tagasi oli neil 194 lammast. Nüüd on kaheksa vähem. Esimese surnud lamba leidsid nad just äsja uue traataia ja elektrikarjuse saanud karjamaalt möödunud kolmapäeval, sellest oli järel luukere ja tagumine ots.

„Mõtlesime, et ehk on lihtsalt surnud ja varesed nad ära söönud – ikka juhtub,” ütles Maiblum.
Reedel oli juba kaks lammast maha murtud. Pühapäeva hommikuks oli veel üks ohver juures. „See oli ikka päris ära söödud. Järel olid ainult jalad ja pea, et sain kõrvamärgid vaadatud,” rääkis Maiblum. „Pühapäeval kutsusin keskkonnaametniku siia ja kui esmaspäeva hommikul talle vastu läksin, nägin siin aedikus kolme maha murtud jäära. Ainult üks pääses eluga,” näitas ta. „Täna hommikul oli võetud järgmine sealsamas, kus esimene utt laupäeval. Kohe joogivanni ääres. Sel oli täiesti auk sees, kõri oleks nagu trossiga läbi lõigatud. Surnud mis surnud. Läinud on kolm talle, kolm jäära – kokku kaheksa ohvrit,” rehkendas Maiblum selle nädala teisipäeval.

Puises lähevad lambad, Pagasis vasikad

Samasugused mured on Matsalu lahe põhjakaldal asuva Puise küla lambapidajail. „Kaks ööd järjest, iga öö läheb lammas,” ütles eile lambapidaja Kaire Tammet. „Sel aastal on kaks lammast kadunud; kaks korjust ja üks vigastatud, kes õnneks jäi ellu,” loetles ta.

Tammeti lambaid kimbutasid kiskjad ka möödunud aastal. „Viimase murdsid jõululaupäeva hommikul,” ütles ta. Nüüd on Tammetitel alles 74 lammast. „Mitte just väga vähe. Ma ei pea neid toetuste saamiseks, toimetame nii villa, nahkade kui ka lihaga,” sõnas ta.

Teine Puise küla lambapidaja Merike Liivlaid hoiab hirmu pärast hinge kinni. „Isiklikult meie karjast ei ole sel aastal ühtegi veel läinud. Meie 70 lammast ajan igal õhtul mere äärest lauda juurde,” rääkis ta. „Eelmisel aastal murti meie karjast umbes 30kiloseid utt-tallesid 17,” ütles Liivlaid, kellel on kokku 244 lammast, neist üle poole on talled. Kloostri lähedal Pagasi külas murti möödunud reedel kaks vasikat. „Kohe lauda taga põllu peal maha murtud üksteise ligidale, kuus meetrit oli vahet,” rääkis lihaveiste pidaja Kalle Kadastik. „Veebruarikuu vasikad. Üks oli ära söödud, teine terve.”

Kadastik on lihaveiseid pidanud 12 aastat ja sellist asja pole varem juhtunud. „Imelik. Äkki on hunt tulnud Lõuna-Eestist, kus metssigu enam pole?” pakkus ta.

Lahendust ei paista, lõpp lähedal

Keskkonnaameti Lääne-Hiiu-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on nii suur murdmiste hulk kevadel eriline. Läänemaal on sel aastal keskkonnaameti koostatud aktide kohaselt murtud kaheksa lammast ja kolm veist ning vigastatud üht lammast ja veist. „Kahju põhjustajad on olnud tõenäoliselt nii hundid kui ka ilvesed,” ütles ameti jahindusspetsialist Ivar Marlen.

Kolmas tõenäoline tapja on Matsalu uus püsiasukas šaakal. Hundi ja ilvesega on lihtsam. Hunte on vähe ja kui mõni neist hakkab süstemaatiliselt kariloomi murdma, kuulutatakse see nuhtlusisendiks ja sellise võib maha lasta isegi väljaspool jahihooaega, selgitas Lotman. Ilvesed ei murra massiliselt igat mõõtu lambaid. Neid polegi nii palju. Šaakalitest teatakse aga vähe. Selge on see, et vasikat või suurt jäära väike šaakal maha ei murra. Küll aga peetakse tema ohvriks tallesid, kes on maha murtud ja söömata jäetud.

„Šaakal on täiesti uus liik meie looduses. Kuidas ta siin kohaneb, ei oska veel praegu öelda,” ütles Lotman. „Mujal maailmas on öeldud, et šaakal ei tekita suuri kahjusid, meil on küll vastupidine tunne.”

Šaakal on väikekiskja ega ole kaitse all. Seetõttu ei maksa riik hundi ja ilvese ohvritest erinevalt šaakali tapetud kariloomade eest hüvitist. „Šaakalil on ka kaasnev mõju. Kui seni ei vajanud ilves oma elutegevuseks palju kariloomi ja nüüd šaakal tema tagavara nahka paneb, sunnib see ilvest ka rohkem murdma,” ütles Lotman. „Vähemalt Matsalu piirkonnas on see koosmõju tuntav.”

Aet Maiblum ei usu, et oleks mõistlikke vahendeid lammaste kaitsmiseks kiskjate eest. Lambad on kümnel hektaril, poollooduslikud karjamaad on mitmes jaos. Kui võtta huntide eest kaitsvad karjakoerad, tuleks neid muretseda kaheksa. Ta on otsustanud lambapidamisele lõpu teha.

„Eile õhtul veel mõtlesin, et ei lõpeta, aga kui täna jälle oli lammas murtud, mõtlesin: ei taha rohkem!” ütles Maiblum. „Nüüd ma saan aru neist perefirmadest, kes räägivad, kui raske on neil oma lüpsikarja maha müüa. Ma ei taha seda hukku pealt näha. Nagunii on homme jälle, ma olen kindel, sellest ei ole pääsu.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Šaakalil on täielik õigus olla Eesti looduses | Lääne Elu
7 aastat tagasi

[…] ka: "Kiskjad sunnivad Matsalu talunikke lambapidamist lõpetama" ja "Keskkonnaamet andis rohelise tule küttida šaakaleid väljaspool […]

Taat
7 aastat tagasi

Hundid murravad lambaid, rebased kanu, parte.

tt
7 aastat tagasi

Mõned aastad tagasi murti Kelu külas ühes talulaudas öösel neli lammast. Ukseavas oli lattvärav.

pp
7 aastat tagasi

Pidasin ka kunagi lambaid, aga ööseks sai nad lauta pandud. Tänapäeval ööpäev läbi väljas ja keegi ei valva ka, ei imesta üldse, et kiskjad oma osa tahavad saada.