Kiirlaenupakkujaid jääb vähemaks. Katrin Pärnpuu foto
Ligi 60 protsenti Eestis tegutsenud kiirlaenukontoritest pole pärast krediidandja ja -vahendaja seaduse jõustumist tänavu märtsis uut tegevusluba taotlenud või on nende taotlus tagasi lükatud, mistõttu peavad nad kas ajutiselt või lõplikult uksed kinni panema.
Eestis tegutses varem umbes 150 tarbijakrediidi andjat. Praeguseks on finantsinspektsioon (FI) uue tegevusloa väljastanud 37 kiirlaenukontorile, menetluses on veel 23 taotlust. 13 firmat on kas ise taotluse tagasi võtnud või on selle oluliste puuduste tõttu tagasi andnud FI. Ülejäänud pole veel taotlust esitanud, ütles FI kommunikatsioonijuht Livia Vosman BNSile.
See tähendab, et 60 tarbijakrediidi andjat on kas juba uue tegevusloa saanud või on neil võimalus see peagi saada. Ülejäänud 90 firmat peavad kas ajutiselt või lõplikult tegevuse peatama, kuna ilma tegevusloata tarbijakrediiti enam väljastada ei tohi.
Mullu kevadel võttis riigikogu vastu seaduse, millega kehtestatakse kõikidele mitte-pankadest krediidiandjaile ja -vahendajaile kohustus taotleda FIlt tegevusluba. Alates 21. märtsist peab kõigil kiirlaenukontoritel olema FIst saadud tegevusluba.
Turumoonutuste või laenuandmise koondumise vältimiseks mõne muu tegevusnime alla kohaldatakse nõudeid ka liisingu ja järelmaksu pakkujaile.
Peale selle kehtestatakse krediidiandjaile ja -vahendajaile hoolsuskohustus seista laenude pakkumisel ja nõustamisel tarbijate huvide eest – senisest põhjalikumalt tuleb hinnata tarbijate maksevõimet. Nõude eesmärk on kaitsta tarbijaid, kes üksinda ei suuda seista oma õiguste eest.
