Galerii: Päästeteenistus tähistab täna 25. aastapäeva

Päästjad on täna viksimalt riides kui tavaliselt. Põhjus oli selles, et täna tähistatakse päästeteenistuse loomise 25. aastapäeva.

Lipsustatud tumedas vormis mehed tervitasid pensionile jäänud ametikaaslasi ja toetajaid Haapsalu komandos.

Kui komandole oli tiir peale tehtud, suunduti Centrali restorani, kus peeti pidupäevakõnesid. Hiljem oli huvilistel võimalik sõita päästekaatriga Vormsi komando uute ruumidega tutvuma.

„Majas [paarikümne viimase aasta jooksul] suurt midagi muutunud pole, kuid garaaž on tehnikat täis,“ tutvustas Haapsalu päästekomando pealik Andres Kaljura.

Kunagistele pritsumeestele oli uudiseks see, et komando peamajas on nüüd ka õpperuumid lastele.

„Kolmanda, kuuenda ja üheteisikümnenda klassi õpilased saavad siin süsteemset koolitustegevust [tulekahjude] ennetuseks,“ selgitas Kaljura.

Lapsed õpivad, kuidas suhelda hädaabinumbril 112 vastava häirekeskuse töötajaga, saavad teadmisi suitsuanduri, tulekustutusteki ja tulekustuti ja nende käsitsemise kohta, tutvuvad ka päästjate eririietuse ja –tehnikaga.

Nipet-näpet on aastate jooksul ka maja juures kohendatud. Küttesüsteem on uus, samuti saun. Köök on nii hästi kunagi ehitatud, et teenib päästjaid siiani laitmatult.

Garaažis nüüdisaegset päästetehnikat tutvustades tõdes komandopealik, et tuleval aastal saavad Läänemaa päästjad tehnikat uhkesti juurde.

„Haapsalu saab uue põhiauto, Risti samuti, Lihula saab uue paagi ja Haapsalu peaks saama uue paakkonteineri,“ loetles Kaljura, kuid lisas, et see on esialgne kava. „Aasta on pikk, võib-olla on aasta pärast hoopis teine seis.“

Kaljura rääkis kunagistele kolleegidele, et Lihula päästekomando sai sel kevadel Haapsalu vana auto, mis mullu avariisse sattus. „See on nüüd värskelt renoveeritud. Nõval on 2008. aasta MAN ja Vormsi sõidab selle Scaniaga, mille nad 2001. aastal said. Oli uhke auto, mida kõik himustasid,“ lausus Kaljura.

Komandopealik ütles, et päästeautode hinda ta täpselt ei tea, sest see on riigihanke teema. „Vana maksis umbes viis miljonit [krooni, u 320 000 eurot], ei usu, et tehnika praegu odavamaks on läinud“ ütles komandopealik.

„Täna tulevad täiskomplekssed autod, kõik on peal, keera võtit ja mine,“ oli Kaljura rahul. „Tehniline uuendus on ka see, et GIS on peal, häirekeskus saab kõikide autode, ka kiirabiautode asukohta realajas jälgida.“

Päästeamet

Eesti Päästeameti sünnipäevaks võib lugeda 25. maid 1992, kui vabariigi valitsus andis välja määruse Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimise kohta ning tema varade ja funktsioonide üleandmisest Riiklikule Päästeametile. Sellega jõudis lõpule kaks aastat varem alanud reformiprotsess nõukoguliku tuletõrjesüsteemi reorganiseerimiseks, liites toona üheks selle valdkonna kaks iseseisvat põhisuunda: tuletõrje ja tsiviilkaitse.

Päästeameti kaugema eelkäijana Eesti Vabariigis võib esile tuua 1937. aastal asutatud kodanliku õhukaitse ja tuletõrje osakonda, milles tuletõrje ja tsiviilkaitse funktsioonid olid samuti ühendatud.

Eesti Vabariigi esimene päästeseadus jõustus 1994. aastal (praegu kehtiv päästeseadus võeti vastu aastal 2012).

Rea muudatusi on läbi teinud ka Päästeameti struktuur. Viimane suurem ümberkorraldus leidis aset 2012. aasta algul kui Häirekeskus muudeti siseministeeriumi valitsemisalas olevaks iseseisvaks valitsusasutuseks ning seni Päästeameti haldusalasse kuulunud Põhja-Eesti Päästekeskus, Lõuna-Eesti Päästekeskus, Ida-Eesti Päästekeskus ja Lääne-Eesti Päästekeskus liideti Päästeameti ühtse juhtimise alla.

Fotod: Urmas Lauri