Autokooli lõpetajad põruvad eksamil üha sagedamini

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

andrei tserepanov

Fixumi autokooli juht Andrei Tšerepanov saatis maanteeametile märgukirja, protestides liiga range riikliku sõidueksami vastuvõtja vastu.  Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu autokoolide lõpetajad põrusid eelmisel aastal riiklikul B-kategooria autojuhi eksamil kolmandiku jagu sagedamini kui tunamullu.

2014. ja 2015. aastat võrreldes on halvenenud kõigi Haapsalu autokoolide tulemused (arvestusest puuduvad OÜ Autosõidu Haapsalu osakonna lõpetajad, sest see on üle-eestiline autokool – toim.). 2014. aastal sooritas riikliku eksami esimese korraga üle 85 protsendi Fixumi autokooli lõpetajaid, eelmisel aastal aga peaaegu poole vähem. OÜ Klimbergi autokooli lõpetanute seas on esimesel korral eksami sooritanute arv kahanenud 70 protsendilt 57-le ja Jaanus Raaki autokoolis, kust on ka õpilasi eksamile läinud eelmistest tunduvalt vähem, 68-lt 60-le.

Maanteeameti liiklusregistri Haapsalu büroo juhataja Mati Tereping ütles, et esimesel katsel läbikukkunute varasemast suurem hulk on temalegi silma jäänud, kuid põhjusi ta pakkuda ei osanud.

Haapsalu autokoolide õpetajaskond pole viimasel paaril aastal suuremat muutunud, küll on aga eelmisest aastast Läänemaal uus riikliku eksami vastuvõtja. Pärast 2012. aasta lõpu altkäemaksuskandaali alustas mullu eksamineerijana tööd Andre Oja.

Fixum pole rahul

Fixumi autokooli juhataja Andrei Tšerepanov leiab, et just eksamineerija on kehvade tulemuste üks põhjusi. „Eesmärk ei tohiks olla mitte vigu korjata, vaid tuleks vaadata, kas inimene saab liikluses üksi hakkama või mitte,” ütles ta.

Märtsi lõpus kirjutas Tšerepanov maanteeametile märgukirja, milles leiab, et maanteeameti Haapsalu büroo noor eksamineerija esitab B-kategooria eksamil eksamineeritavaile liiga kõrgeid nõudmisi, mis ei ole kooskõlas liiklusseadusega. „Eksamineeritavaile antakse sõidueksamiks ülesandeid, mis on vastuolus liiklusnõuetega ja mille käigus peavad eksamineeritavad tekitama liiklusohtlikke olukordi ja ohustama nii ennast kui ka teisi liiklejaid. Ülesande ebaõnnestumisel loetakse isik eksami mittesooritanuks,” seisab kirjas. Eeltoodu tõestuseks on kirjas ka paar konkreetset näidet.   

Tšerepanov tõdes kirjas, et ta ei ole tuvastanud eraldi Fixumi õpilaste diskrimineerimist, vaid kirjeldatud on tüüprikkumised, mis korduvad igal eksamipäeval.  Maanteeamet vastas Fixumile mai alguses, lubades juhtida eksamineerija tähelepanu sõiduharjutuste kontrollimise koha valikule ja tal palutakse anda eksamineeritavale eksamil arusaadav ja õigeaegne juhis.

Maanteeameti Lääne regiooni liiklusvaldkonna juht Tarmo Vanamõisa ei näe eksamineerijas kehvade tulemuste põhjust. „Ma ei ütle, et see oleneb ühest isikust. Eksamineerimine toimub ühtmoodi terves riigis. Eksam lindistatakse ja eksmineerijad läbivad atesteerimise,” selgitas ta.

Vanamõisa sõnul esitatakse Haapsalus nagu ka mujal Eestis eksamite kohta üks-kaks vaiet kuus, kus palutakse eksamiolud üle vaadata. „Sel aastal pole ühtegi vaiet rahuldatud,” lisas ta. 

Andre Oja ütles Lääne Elule, et iga inimene võib eksida. Nii temagi. Oja märkis, et Fixumi märgukirjas on ka valeväiteid. Milliseid? Oja ütles, et ei saa seda täpsustada kirja nägemata.

Kas olete range eksamineerija? „Liiklusse ei tohi lubada inimesi, kes sõita ei oska ega ole liikluskoolis alusharidust saanud,” kostis Oja vastuseks. „90 protsenti autokoole on väljas rahateenimisel ega pane rõhku inimeste õpetamisele.”

Oja ütles, et Läänemaa autokoolides antakse korralikku liiklusharidust, vaid OÜ Autosõidu kasvandikud torkavad silma halvema ettevalmistusega. Oja märkis, et Autosõidu lõpetanud võisid õppida ka mujal kui Läänemaal.

Vähe praktikat

Kehvade eksamitulemuste põhjuseks peab Vanamõisa pigem vähest sõidupraktikat. „Teooriaeksamiga pole probleeme, selle sooritab esimesel korral enam kui 80 protsenti eksamile tulnuist,” ütles ta.

Ka Klimbergi autokooli omanik Koit Klimberg on arvamusel, et ühelt poolt veab noori riiklikul eksamil alt närv ja teisalt minnakse eksamile liiga vähese ettevalmistusega. „Sõidetakse autokoolis oma kohustuslikud tunnid ära ja kui soovitad lisatunde võtta, siis öeldakse, et sõidetakse oma juhendajaga,” rääkis ta.

Vanamõisa soovitab neil, kes soovivad ise last autoroolis juhendada, võtta autokoolis lisatund ja viia end uute nõudmistega kurssi. „Kui vanem last õpetab, on kindlasti odavam, aga peab ka vaatama, millal ta ise autokoolis käis,” ütles ta ja tõi näiteid, kus eksamineeritav pärast vea tegemist teatas, et isa just õpetas nii sõitma.

Vanamõisa sõnul ei erine Haapsalu tulemused ülejäänud Eesti omadest – riikliku eksami esimesel katsel sooritanute arv on vähenenud mitmel pool. Ta tõi näite, et Tallinnas sooritab esimesel katsel eksami 33 protsenti eksamile tulnuist. Vanamõisa kinnitas, et maanteeamet on selle teema võtnud vaatluse alla.

ARKi Haapsalu büroos segi B-kategooria eksami mullu ligi 55 protsenti eksamile tulnuist, neist pooled sooritasid selle esimese korraga. Tänavu esimeses kvartalis sooritas eksami 42,4 protsenti eksamile tulnuist, neist esimesel katsel 38,8.

Terepingi sõnul annavad Haapsalus tooni mujalt tulnud eksamineeritavad: kuuest eksamitegijast on vaid üks kohaliku autokooli õpilane. „Pärast Tallinna altkäemaksuafääri seal eksamineerijaid polnud ja nii üritasidki soovijad mujale eksamile minna,” selgitas Tereping. 

 

Kokku                   I katsel,                % I katse põhjal 2015 (2014)

Ilmus sooritas   ilmus sooritas                  

Jaanus Raak       16           7             10           6               60 (68,6)

FIXUM AK           114         60           68           28           41,2 (85,6)

KLIMBERG          146         88           86           49           57 (70,2)

 

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Maanteeamet kaalub sõidueksamite korralduse muutmist: esmaspäeval eksamid Võrus, teisipäeval Valgas | Lääne Elu
7 aastat tagasi

[…] Elu kirjutas eelmisel nädalal, et Haapsalu autokoolide lõpetajad põrusid eelmisel aastal riiklikul B-kategooria autojuhi eksamil kolmandiku jagu sagedamini kui […]

pook
7 aastat tagasi

No ennem ei põrunud niipalju sellepärast, et sai natuke lutsu visatud teatud meestele nagu Jostmann ja teised, kes tegid nii, et ei kukuks läbi.

Elli
7 aastat tagasi

Olen ise kogenud kuidas eksamil sooritati väga ohtliku manöövrit!

arvaja
7 aastat tagasi

KINDEL ON SEE, ET KUI NII PAJU ON LÄBIKUKKUJAID, SIIS LIHTSALT EI OSATA ANDA KVALITEETSET ÕPET. IGAÜKS EI OSKAGI ÕPETADA!

;;;
7 aastat tagasi

Liikluseksam ei saa kunagi olla LIIGA range. Kui vigu teeb, siis järelikult pole valmis liiklusesse minema, rääkigu sõiduõpetaja mis tahes. Ja parem ongi – meie kõigi elu ja tervise huvides.

...
7 aastat tagasi

Pigem on probleem selles, et igasugu inimesed saavad eksamil load, kes üldse sõita ei oska. Kui vaadata tavalist liikluspilti, siis võiks tubli kolmandikul kohe laod ära võtta. Minu arust peaks eksamid kõvasti rangemad olema, lõppkokkuvõttes tulevad need mitteoskajad ju liiklusesse ja kunagi ei tea, millal sina neile teepeal ette jääd.

Lahendus
7 aastat tagasi

Mnjahi mõte on hea sest kõigist ei saa kahjuks pillimehi kuigi raha on olemas ja soov ka aga muusikalist kuulmist ei ole!

Mnjah:)
7 aastat tagasi

Sisuliselt on probleem autosõiduõppe madalas kvaliteedis.
Kui võtta ära koguhulgast 30% omavatel isikutel, kes on nn ohtlikud liikluses ära mootorsõiduki juhtimisõigus, siis muutuks meie liiklus suhteliselt heaks võrreldes praegusega. Samuti ei anna praegune autoõppe tase edasi ka nn kirjutamata reegleid ning liiklusviisakuse põhitõdesid, sest peamiseks eesmärgiks on raha kätte saada lihtsalt ja kiiresti.

rauni
7 aastat tagasi

Aga läbikukutamine on ju lisavõimalus riigile raha teenida, eksamite sooritamine pole just kommiraha.

Lahendus
7 aastat tagasi

Nii kui altkäemaksu anda ei saa on kohe jama lahti!