Süüria peret ootab Haapsalus üürikorter ja Pagula tugiisik

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Scanpix/Reuters

A man tries to comfort his crying child as refugees and migrants wait to board a bus that will transfer them from a makeshift camp at the port of Piraeus to a newly built relocation centre in the port town of Skaramagkas, in western Athens. Scanpix/Reuters

Vanemad püüavad rahustada nutvat last, oodates koos teiste põgenikega Kreekas Pireuse sadamas bussi, et sõita ümberasustamiskeskusse.
Fotol olevad isikud pole seotud Eestisse ümber asuvate inimestega. ALKIS KONSTANTINIDIS / REUTERS / SCANPIX

Järgmise nädala lõpus saabuvad Haapsallu esimesed sõjapõgenikud Süüriast, kelle Eesti riik võttis vastu Kreekast.

"Esimesed viis Haapsallu ümberpaigutatavat sõjapõgenikku on Süüriast pärit perekond. Pere koosneb emast, isast ja kolmest eelkooliealisest lapsest. Pereisa on õppinud automehaanikuks ja naine on töötanud meditsiinivaldkonnas,“ ütles Lääne Elule MTÜ Pagula tegevjuht Maarja Pikkmets.

Praegustel andmetel jõuab perekond Haapsallu aprilli viimastel päevadel ja neile sõidab vastu MTÜ Pagula tugiisik. Kes see on, ei soostunud Pikkmets avaldama, kuna sellega võib kaasneda liigne ja vahest ka mitte kõige sõbralikum tähelepanu. On teada, et Süüria perekonda ootab Haapsalus ees kolmetoaline üürikorter, mis on leitud avalikult üüriturult ja mille on põgenike jaoks valmis sättinud Pagula meeskond.

Tugiisiku üheks esmaseks ülesandeks on aidata Süüria perekonnal mõista, mida kujutab endast Eesti ning millised normid ja tavad siin kehtivad, milline on aktsepteeritav käitumine ja mida vältida. Samuti on tema tööks täpsemalt välja selgitada, millised on nende oskused, vajadused ja eesmärgid, et leida parim tee, kuidas pagulased Haapsalus võimalikult valutult jalad alla saaksid. Kuna nad vähemalt esialgu vajavad selle protsessi juures tõlgi abi, on appi kutsutud araabia keelt kõnelev tõlk, läänlane Ahmed, kellest Lääne Elu on varem juba kirjutanud.

Pagulasperel seisab koos tugiisikuga ees korralik maraton mööda ametiasutusi – käiakse linnavalitsuses sotsiaalosakonna töötaja ja haridusosakonna töötaja jutul, kohtutakse töötukassa nõustajaga, keeleõpetaja ja teiste spetsialistidega. Kui vaja, organiseerib tugiisik perele ka kriisinõustamise. Et kohalikust elust-olust ja kultuurist parem pilt ette saada, viib tugiisik süürlased jalutuskäikudele ümbruskonnas ja tutvustab siinseid kultuurseid vaba aja veetmise võimalusi. Ja muidugi tuleb pagulasperel hakata eesti keelt õppima.

„Kuna tegemist on inimestega, kes on palju läbi elanud, vajavad nad ennekõike aega ja rahu uude koju sisseelamisel. Palume austada nende inimeste privaatsust ja loodame kogukonna mõistvale ja sõbralikule suhtumisele," lisas Pikkmets.

Võrdsed kohalikega

Perekonna toetamine hakkab toimuma Haapsalu linnavalitsuse ja MTÜ Pagula koostöös.

Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et linnavalitsus lähtub pagulaspere puhul sotsiaalhoolekande seadusest, mis ütleb, et kohalikul omavalitsusel on kohustus osutada sotsiaalteenuseid, mis laienevad ka rahvusvahelise kaitse saanud inimestele.

„Kui on leitud eluase, sõlmitud üürileping ja kantud nad rahvastikuregistrisse, laienevad neile täpselt samad õigused ja kohustused, mis kõigile teistele kodanikele. Seega pole seaduse mõttes kohalikul omavalitsusel vahet, kus inimene on enne meil korteri leidmist elanud,“ selgitas Rootare.

„Põliselanikega“ ühe ja sama paragrahvi alusel hinnatakse ka pagulaspere sotsiaalhoolekandelise abi vajadust. „Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse alati terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele. Võtame arvesse nii inimeste personaalse tegevusvõime kui ka füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seotud asjaolud ning erivajadused, kui neid on,“ rääkis Rootare ja rõhutas, et iga abistamine algab alati konkreetse perega tutvumisest.

Eile teatas siseministeerium kõikidele meediaväljaannetele, et järgmisel nädala jõuab Eestisse 12 pagulast. Viieliikmeline Süüria pere tuleb Haapsallu, Iraagi pere ja üks Jeemeni mees lähevad elama Tallinna või Tartusse. Märtsis võttis Eesti sama Euroopa Liidu programmi raames vastu seitse põgenikku, kes asusid elama Tallinna.

Milliseid toetusi hakkab Haapsalu pagulaspere saama

Kolm last ja kaks vanemat (kui vanemad ei tööta):

Pere sissetulekuks on lapsetoetused summas 200 €: lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 50€ ja alates kolmandast lapsest 100 €.
Pere toimetulekupiir on 624 €: perekonna esimese liikme eest 130€, teise vanema eest 104€, iga alaealise lapse eest 130€.

Toimetulekutoetuse määramisel arvatakse kahe esimese lapse lapsetoetus täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka, kolmanda lapse lapsetoetus loetakse sissetuleku hulka 55 € ulatuses.
Ehk pere sissetulekuks loetakse lapsetoetus 155 euro ulatuses.

Seega toimetulekutoetust toimetulekupiiri katmiseks võib pere eluasemekulude arvete alusel saada kuni 469 € (624 – 155).

Lisaks on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust suuruses 90 € kuus.

Perekonna kogusissetulekuks kujuneb 759 € kuus

Allikas: sotsiaalministeerium