Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi alustab noorte meistrivõistluste hooaega

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

getreu trenn

Jaanus Getreu õpilased kasutavad treeninguks ka Haapsalu kunstmuruväljakut. Foto: Heiko Põld

Kätte on jõudnud kevad. Jalgpallurite kevadekuulutajaks on reeglina just riigi esivõistlused. Neid oodatakse talvel usinasti treenides ja võistlustel osaledes.

Eesti noorte meistrivõistlused algavad 2016. aastal üle 400-le Eesti noorte võistkonnale. Eesti noorte meistrivõistlustest võtab osa võistkondi igast Eestimaa nurgast-Kuressaarest, Narvani ja Tallinnast, Võruni.

Aastaid noortega riigi esivõistlustel osaledes ja võistkondade osalemist jälgides saaksin igal aastal tuua välja igasuguseid numbreid. Kaks numbrit on aga aasta-aastalt liikumises. Üks number tõuseb, teine langeb. Esiteks, Eesti noorte meistrivõistlustest osavõtvate võistkondade arv tõuseb igal aastal, mis on suurepärane ja näitab seda, et jalgpall on Eesti populaarseim spordiala. Teiseks, maapiirkondade, ehk valdade, alevike, väikelinnade klubide arv Eesti noorte meistrivõistlustel aga väheneb aasta-aastalt, mis nii suurepärane fakt ei ole.

2016. aasta Eesti noorte jalgpalli meistrivõistlustest võtab kõikide liigade peale kokku osa napp 25 maapiirkonna esindust. Ja uhkusega võib nentida, et nende hulgas on ka Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi U14 poeglaste meeskond. Just uhkusega, sest maapiirkonnast ja võistkonnaalal konkureerida suurte ja linnaklubidega on väga keeruline.

Eesti meistrivõistlustel alates aastast 1999

Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi on Eesti noorte meistrivõistlustel osalenud alates aastast 1999. Kuna ühel aastal jäi esindus noorte esivõistlustele välja panemata, on seega tänavune aasta meie 22 aastasele noorteklubile 17s hooaeg, mil Eesti tugevamatega jalgpalliväljakutel rinda pistetakse.

Nende aastate jooksul on klubi esindanud üle 700 noorsportlase, 33 võistkonnas.

Meie klubi on esindanud mitmed hilisemad Eestit esindanud pallurid. Meie klubi kuldkaartideks on Sandra Pärnpuu, Avely Kuldsalu, Priit Mäeorg, Vaido Veek, Andro Aavik, Algis Kelder, Harry Silling, Karl Mäger, Rocco Mõtt jmt.

Oleme palju kordi jõudnud erinevate võistkondadega Eesti noorte meistrivõistlustel kuue hulka. 2009. aastal võitsid klubi B-klassi tütarlapsed pronksi.

Aastad on olnud erinevad. Laste arv maapiirkonnas, millest otseselt treeningutel osalejate ja võistkondade komplekteerimine sõltub, on viimase 15 aastaga langenud 40%. Kui aastal 2000, mil Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi mängis sisuliselt Virtsu kooli õpilaste baasil moodustatud tervelt kolme erineva vanusegrupi võistkonnaga Eesti noorte meistrivõistlustel, siis tänaseks on olukord, kus välja saame panna ühe, heal juhul kaks võistkonda.

Muidugi saaks klubi esindama panna ka neli-viis võistkonda, kuid tuleb kainelt aru anda, et jalgpalli mängimise rõõmu peavad lapsed saama muudelt võistlustelt, mitte riigi esivõistlustelt. Treener peab võistlustulle viima hästi komplekteeritud ja sellisel tasemel valmis mängima noorte esinduse. Selleks peabki üks vanusegrupp teisest pead selgemalt tõstma ja seda tuleb ära kasutada.

Kui linnas on valik kindlasti suurem, siis maapiirkonnas peavad treenerid ja õpilased arvestama nende lastega, kes on.  Iga laps on hindamatu. Hetkel treenib Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi Lihula grupis 65 last ja klubi Kõmsi grupis 15 last.

Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi esindab U14 võistkond

Käesoleval aastal koduklubi esindama hakkavad U14 poisid on väga tublid. Võistkond osaleb Eesti meistrivõistlustel kolmandat hooaega ja võistkonnaga on pikaajalisemad plaanid. Perspektiivikas hetkel 23 mängijaga noorte võistkond liigub selles suunas, et juba kolme aasta pärast mängida Eesti U17 eliitliigas.

See oleks suur õnnestumine. Peame olema hoolsad, arvestama iga lapsega, tegema minimaalselt vigu. Tõhusalt peab töötama kolmnurk: treener-laps-lapsevanem.

Poisid alustavad sellest hooajast mängimist standardväravate ja peaaegu täismõõtmetega väljakul. See on hoopis teine jalgpall. Kindlasti on see hooaeg, kus harjumiseks läheb rohkem aega, kui milleksi muuks. Peame astuma sammude kaupa, et poisid viia suurde jalgpalli.

Uueks hooajaks alustati ettevalmistusega juba detsembris. Palju on mängitud ka saaliturniire. Kahjuks puudub Lihulas kuntsmuruväljak, mille olemasolek aitaks oluliselt kaasa hooaja ettevalmistumisele talveperioodil. Taas on olukord, kus läheme Eesti meistrivõistlustele otse saalitreeningute pealt. Õnneks oleme saanud treeningmänge pidada Haapsalu kunstmuruväljakul. Selle eest suur tänu Läänemaa JK treener Mart Pulstile, kes on organiseerinud meile vastasteks oma noored jalgpallurid.

Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi tähendabki seda, et klubi esindavad meie piirkonna koolide lapsed. Olgu selleks siis meie mõistes suur üle 200 õpilasega Lihula gümnaasium, või tibatilluke 15 õpilasega Metsküla algkool. Meie U14 võistkonda esindavad jalgpallurid Lihula, Metsküla, Virtsu, ja Lõpe koolidest. Lisaks lastele ja treenerile on ilmselt tähtsam koht ka lastevanematel. Lapsevanemad on alati jõu ja nõuga abiks. Ja muidugi koostööpartnerite abi, kelleta treeningutel harjutatu jääks realiseerimata.

Maapiirkonnas on võimalik maalastega tõsist sporti teha ja Eesti noorte meistrivõistlustel ka pallimängualadel võistelda. Siit ka üleskutse teistele Läänemaa maapiirkondadele: Meie maakoolides on tublid lapsed ja tublid õpetajad. Mõelge ja ühendage jõud. Meil on erinevate pallimängude pikkade traditsioonidega koole. See teeks Läänemaa noortespordi oluliselt värvilisemaks.
 

Jaanus Getreu

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments