Märtsiküüditamist kui mälestuspäeva on tähistatud 28 korral ja tänavu langeb kuupäev kokku kirikliku püha, suure reedega. 25. märtsil möödub 67 aastat ühest Nõukogude võimu massilisemast repressioonist, mille käigus küüditati üle 20 000 eestimaalase Siberisse. Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini läbi viidud massiline elanike vägivaldne ja kuritegelik ümberasustamine Siberisse.
Märtsiküüditamine ja totalitaarse režiimi kuriteod ei jätnud lähemalt või kaugemalt puudutamata ühtegi Eesti peret sõltumata rahvusest, ilmavaatest ja sotsiaalsest päritolust.
Meenutamaks seda kurba sündmust ning mälestamaks märtsiküüditamise tõttu kannatanuid, toimub 25. märtsil märtsiküüditamise mälestuspäev.
Ürituse eesmärk on näidata, et Eesti üldsus mäletab, noored peavad vabadust tähtsaks ja ei unusta kunagi seda, mida iseseisvuse kaotus kaasa võiks tuua.
kell 10.00 koguneb Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Naiskodukaitse Risti jaoskond ja Kaitseliidu Risti malevkond esindusega Ristil, et asetada mälestuspärg ja küünlad küüditatute mälesstusmärgile Risti raudtee jaamas.
kell 11.00 algab Suure Reede jumalateenistus Haapsalu Jaani kirikus, teenib piiskop Tiit Salumäe, laulab koguduse segakoor ja organist on Lia Salumäe.
kell 12.00 algab küüditamise 67. aastapäeva mälestuspalvus toomkiriku ristimiskabelis. Mälestuspalvuse peab piiskop Tiit Salumäe, organist on Lia Salumäe. Represeeritute Ühendus Läänemaa Memento nimel kõneleb ühenduse esimees Arnold Aljaste.
Naiskodukaitse Lääne ringkonna esindus asetab pühitsetud emaaltarile mälestuslilled.
Toomkiriku ristimiskabeli emaaltar valmis 1992 aastal Haapsalu linna aukodanik Heino Noor’e algatusel ning on pühendatud Siberi vangilaagites hukkunud emade mälestuseks.
kell 12.45 toimub pärja asetamine ja küünalde süütamine Läänlaste vabadussõja mälestussambale Haapsalu Lossiplatsil.
Pärja asetab Kaitseliidu Lääne maleva ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna esindus.
Mälestuspäeva aitavad korraldada: Lääne maavalitsus, Haapsalu linnavalitsus, Haapsalu Püha Johannese kogudus, Represseeritute Ühendus Läänemaa Memento, Kaitseliidu Lääne malev, Naiskodukaitse Lääne ringkond, Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendus, EEOK Lääne – Eesti osakond ja EROK Läänemaa osakond,
Helisevad Haapsalu toomkiriku kellad.
Korraldajad kutsuvad kõiki läänlasi osalema mälestuspäeval, mälestama kommunismi suurkuriteo ohvreid ja süütama nende mälestuseks mälestusküünal.
Märtsiküüditamise mälestuspäeva korraldustoimkond.
Ja kes oli Haapsalu linnavalitsusest-volikogust mälestusüritusel?
Kuidas esimene kommentaar põhiseadusega kokku käib….?
Nõustun eelnevaga. Eriti võigas oli vaadata eile ETVst Tunne Kelami südant lõhestavat luuletust selleks kuidas me peakime kõik seda küüditamist vältima aga mitte s…gi pole muutunud. Komsomoli komitee on ikka võimul.
Lugupetud Eesti Vabariigi Kodanikud – see kommunistlik kuritegu kestab edasi. Eelmine aasta küüditati Läänemaalt jälle 300 inimest. Selle asemel et meenutada minevikku võiks keskenduda sellele et seda kuritegu jätkuvalt toime ei pandaks. See käib ka kaitseliidu kohta, kelle esmaseks kohuseks on enda rahva kaitsmine mitte riigivõimule kulpi löömine. Põhiseadus loob meile selleks kõik võimalused kuni relvastatud vastuhakuni välja. Kui riik käsitleb enda rahvast kui makse maksvat orja, kellest tuleb majandusliku efektiivuse nimel kõik välja väänata ja kohalik kaitseliit laseb sellel kõigil juhtuda siis ta on kuriteo kaasosaline.
Häbi on lugeda võrreldamatut. Öelda täna küüditamiseks rahavaste vaba rändamist. Paneme siis uuesti okastraadid ette? Küüditamine oli tragöödia ja julm, täna on selle kõrval pidulik marss. Ärme virise!
Nii et soomes majanduspõgenikuks olemine on nüüd siis rahva vaba rändamine. Ma ei tee seal mitte ühtegi päeva tööd vaba tahtlikult. Ma olen sunnitud seda tegema sest kohalik valitsus ei ole võimeline tasuvaid töökohtasid looma. Kui ma selle mitteviriseja siin kätte saaks siis teeks talla triibulised.