Avakülg » Pealugu, Uudised » Lihula ettevõtja unistab Virtsu raudtee taastamisest

Lihula ettevõtja unistab Virtsu raudtee taastamisest (25)

Lihula ettevõtluspäev Arvo TarmulaFoto: Arvo Tarmula

Reedel Lihulas peetud ettevõtluspäeval esinenud vaibatootja Narma omanik Janek Vipre soovitas Läänemaa elavdamiseks taastada Virtsu raudtee.

Vipre märkis, et raudtee taastamine oleks Läänemaale tähtis, kuid seni kõne all olnud Riisipere–Rohuküla lõik ei ole parim variant. Vipre hinnangul tuleks raudtee rajada hoopis Märjamaa ja Virtsu vahele. Vipre põhjendas enda pakutud raudteetrassi tähtsust sellega, et sellele trassile jääks, kui Saaremaa kaasa arvata, 44 000 inimest, kuid Riisipere–Rohuküla vahele vaid 26 000 hinge.

Teise argumendina lisas Vipre, et rajatav Via Baltica hakkab läbima just Märjamaad. „Isegi raudteetamm on, ainult rööbaste mahapaneku vaev,” ütles Vipre.

Lihula ettevõtluspäeva algatas omal ajal rootsi ettevõtja Holger Wachtmeister. Ta tahtis, et Lihula kandi ettevõtjad saaks kogemusi vahetada. Reedene ettevõtluspäev oli Aivar Lämmergase firma tehnoülevaatuspunktis. Ruum oli küll jahe, aga enam kui 50 ettevõtluspäevast osavõtja mõtted selle võrra värskemad.

Ettevõtluspäev kulmineerus paneeldiskussiooniga, kus arutlesid maavanem Neeme Suur, Haapsalu uksetehase omanik Koit Uus, Narma omanik Janek Vipre ja fotograafist ettevõtja Olev Mihkelmaa, mis on Eesti, sh Läänemaa suurimad valupunktid avaliku ja erasektori koostöös.

Diskussiooni juht Andres Huul esitas kohapeal konkreetse küsimuse: „Mida saaks kohalik omavalitsus või maavalitsus veel teha, et elu Läänemaal oleks parem?”

Mihkelmaa tunnistas, et on praeguste oludega rahul ega ootagi omavalitsuselt senisest suuremat panust. „Kõige olulisem on, et asjad oleksid ka edaspidi vähemalt sama head, kui nad praegu on,” teatas Mihkelmaa.

Ta lisas, et kui on juba koht, kus olla ja oma asja ajada, siis ongi see juba hästi. „Loomulikult võib mõnel õhtul tulla soov minna jalgrattaga sõitma kergliiklusteele, mida kahjuks ei ole, kuid need ongi need plussid ja miinused, mis kujundavad seda maaelu siin väikeses kohas,” jätkas Mihkelmaa. 

Järgmisena sõna saanud Suur ütles, et tema põhiülesanne on hoida inimesed Läänemaal. „Kui ennustuse kohaselt elab 15 aasta pärast Läänemaal 25 000 inimese asemel ainult 18 000, siis on minu ülesanne seda muuta,” sõnas maavanem.

Suure hinnangul on selle peamine põhjus kohalikus nõrgapoolses tööturus. „Iga päev sõidab Tallinna ja tagasi tuhat inimest,” ütles maavanem. Suure sõnul näitab see ilmekalt, et Läänemaal on veel neid, kellega töötada, vaja on vaid selleks tingimused luua. „15 aasta pärast neid inimesi Läänemaal enam ei ole,” nentis maavanem.

Uus viitas hoopis haldusreformi vajalikkusele, sest mida suurem on kohalik omavalitsus, seda paremini õnnestuksid omavalitsusel riigi tasandil läbirääkimised. Uus ütles, et isegi suures omavalitsuses on väga suur roll kohalike arenguseltside tegevusel, kes hoiaksid just kohalikku kogukonda ja võitleksid sealse heaolu eest.

Uus märkis, et temale avaldas väga muljet Virtsu arenguselts, mille tegemistest oli Aimar Roomets ettevõtluspäeval rääkinud.

Lisaks sai ettevõtluspäeval sõna ka Estonian Nature Toursi omanik Marika Mann, kes rääkis, kui tähtis on väärtustada ilusat looduskeskkonda ning seda, mis teda selle töö juures hoiab. „Mu maja on hüpoteegis ja lapsed on laenude käendajad, kuid ma teen seda kõike endiselt suurima rõõmu ja lootusega,” ütles Mann.

Loe pikemalt tänasest Lääne Elu paberlehest!


25 “Lihula ettevõtja unistab Virtsu raudtee taastamisest”

  1. […] Foto: Arvo Tarmula Reedel Lihulas peetud ettevõtluspäeval esinenud vaibatootja Narma omanik Janek Vipre soovitas Läänemaa elavdamiseks taastada Virtsu raudtee. Vipre märkis, et raudtee taastamine oleks Läänemaale tähtis, kuid seni kõne all olnud Riisipere–Rohuküla lõik ei ole parim variant. Vipre hinnangul tuleks raudtee rajada hoopis Märjamaa ja Virtsu vahele. Vipre põhjendas enda pakutud raudteetrassi tähtsust sellega, et sellele trassile jääks, kui Saaremaa kaasa arvata, 44 000 inimest, kuid Riisipere–Rohuküla vahele vaid 26 000 hinge. Teise argumendina lisas Vipre, et rajatav Via Baltica hakkab läbima just Märjamaad. „Isegi raudteetamm on, ainult rööbaste mahapaneku vaev,” ütles Vipre. Lihula ettevõtluspäeva algatas omal ajal rootsi ettevõtja Holger Wachtmeister. Ta tahtis, et Lihula kandi ettevõtjad saaks kogemusi vahetada. Reedene ettevõtluspäev oli Aivar Lämmergase firma tehnoülevaatuspunktis. Ruum oli küll jahe, aga enam kui 50 ettevõtluspäevast osavõtja mõtted selle võrra värskemad. Ettevõtluspäev kulmineerus paneeldiskussiooniga, kus arutlesid maavanem Neeme Suur, Haapsalu uksetehase omanik Koit Uus, Narma omanik Janek Vipre ja fotograafist ettevõtja Olev Mihkelmaa, mis on Eesti, sh Läänemaa suurimad valupunktid avaliku ja erasektori koostöös. Diskussiooni juht Andres Huul esitas kohapeal konkreetse küsimuse: „Mida saaks kohalik omavalitsus või maavalitsus veel teha, et elu Läänemaal oleks parem?” Mihkelmaa tunnistas, et on praeguste oludega rahul ega ootagi omavalitsuselt senisest suuremat panust. „Kõige olulisem on, et asjad oleksid ka edaspidi vähemalt sama head, kui nad praegu on,” teatas Mihkelmaa. Ta lisas, et kui on juba koht, kus olla ja oma asja ajada, siis ongi see juba hästi. „Loomulikult võib mõnel õhtul tulla soov minna jalgrattaga sõitma kergliiklusteele, mida kahjuks ei ole, kuid need ongi need plussid ja miinused, mis kujundavad seda maaelu siin väikeses kohas,” jätkas Mihkelmaa.  Järgmisena sõna saanud Suur ütles, et tema põhiülesanne on hoida inimesed Läänemaal. „Kui ennustuse kohaselt elab 15 aasta pärast Läänemaal 25 000 inimese asemel ainult 18 000, siis on minu ülesanne seda muuta,” sõnas maavanem. Suure hinnangul on selle peamine põhjus kohalikus nõrgapoolses tööturus. „Iga päev sõidab Tallinna ja tagasi tuhat inimest,” ütles maavanem. Suure sõnul näitab see ilmekalt, et Läänemaal on veel neid, kellega töötada, vaja on vaid selleks tingimused luua. „15 aasta pärast neid inimesi Läänemaal enam ei ole,” nentis maavanem. Uus viitas hoopis haldusreformi vajalikkusele, sest mida suurem on kohalik omavalitsus, seda paremini õnnestuksid omavalitsusel riigi tasandil läbirääkimised. Uus ütles, et isegi suures omavalitsuses on väga suur roll kohalike arenguseltside tegevusel, kes hoiaksid just kohalikku kogukonda ja võitleksid sealse heaolu eest. Uus märkis, et temale avaldas väga muljet Virtsu arenguselts, mille tegemistest oli Aimar Roomets ettevõtluspäeval rääkinud. Lisaks sai ettevõtluspäeval sõna ka Estonian Nature Toursi omanik Marika Mann, kes rääkis, kui tähtis on väärtustada ilusat looduskeskkonda ning seda, mis teda selle töö juures hoiab. „Mu maja on hüpoteegis ja lapsed on laenude käendajad, kuid ma teen seda kõike endiselt suurima rõõmu ja lootusega,” ütles Mann. Loe pikemalt tänasest Lääne Elu paberlehest! Viide allikale: Lihula ettevõtja unistab Virtsu raudtee taastamisest […]

  2. Tegelikult tuleks see rail baltica tõmmata Tallinnast Haapsalu peale, sealt üle Matsalu lahe Lihulasse ning siis Pärnu ja mis seal kõik edasi on!

  3. No jah ,üks utoopiline ettepanek jälle juures. Vähemalt on millest kirjutada-jahuda.

  4. See härrasmehest õmbleja on päris peapeale kukkunud või? Riisipere Rohuküla tammil mõned omanikud. Läbi Märjamaa kulgeval aga juba kümneid kui mitte sadu. Samuti tuleks viimast tammi oluliselt laiendada. Kaubavedusid ei tuleks kummalgi suunal raudteel ja tasuv oleks mõlemal suunal reisijatevedu ilmselt ainult suve perioodil kui turistid saartele käiks.

  5. Huvitav oleks teada saada, millal ükskord ehitatakse Lihulasse mõni uus toiduainete kauplus?
    Kas see on normaalne, et Lihulas on ainult üks toidukauplus “KONSUM”?

    Teiseks probleemiks on, et Lihulas ei ole üldkasutavat sauna, igal elanikul ei ole kahjuks maja, kus on saun. Paljud elanikud on kuid pesemata ja haisevad mustusest, mõnikord läheb isegi süda pahaks kui kaupluse kassas pead ühes järjekorras seisma pesemata ja haisva ostjaga.

  6. Pilt on igati asjakohane ja reedab tegeliku kooosoleku sisu. Tegemist oli Pilt on igati asjakohane ja reedab tegeliku koosoleku sisu. Tegemist oli jehoovatunnistajate kokkutulekuga. Toimus jehoovatunnistajate sekti koosolek kus sekti liikmed pidasid vastastiku kiirukõnesid uute paradiisi loomise võimalustest ja vajadusest . Suruti teineteisele kätte pakuti kohvi ja mindi laiali. See üritus aitas ilusti varjata ja maha vaikida läänemaa peamist probleemi milleks on väljaränne ja ääremaastumine. jehoovatunnistajate kokkutulekuga. See üritus aitas ilusti varjate läänemaa peamist probleemi Milleks on väljaränne.

  7. Suur peaks veel kõvasti valu andma kuni seisab. Iive iseenesest ei tõuse!

  8. Tarmo+Heinleht

    Peaks mainima et et selle iseseisvus perioodi jooksul(1991-praegu) pole ellu viidud ühtegi regionaalset elu sama positiivselt mõjutanud projekti kui Rapla – Virtsu raudtee! On nagu väike mõtte koht!

  9. Eks inimesed peavad ise tegema…kui ise ei tee siis täidavad tühimiku järgmised ideed.

  10. Iseenesest oleks muidugi mugav Tallinnas rongiga käia :) aga selge see, et seda Virtsu raudteed keegi taastama ei hakka. Ei tasu see isegi suvel ära.
    Isegi nõukaajal ei nähtud selles raudtees perspektiivi ja 1968 võeti vana kitsarööpmeline lihtsalt üles.

    • Oled ikka tross. Kas sa saaremaa ühendust selle taga ei näe. EL meie suur kodumaa võib selle 50 km raud teed sahaara kõrbesse ka ehitada. Aga siin nutetakse mingi tasuvuse pärast. Juba esimese käibe ringiga saate 68% paigutataud rahast tagasi mida te veel ootate.

  11. keppi tuleb rohkem teha…aga kellega…siiis tuleks ka inimesi…

  12. Uusi teine pale on sa…n õilsa rüütli nahas,käib varjatud teid,võtab sealt kust saab,olge ettevaatlikud!

  13. Raudteetamm on kitsarööpmelisele mõeldud, isegi sõiiduteena ei ole enam kasutatav… “rööbaste mahapanemise vaev” on puhas lahmimine. ja see mahapanemine pole ka mingi väike vaev. Tänapäeval on inimestel autoded ja asfalt, nii et tuleks nati teisi mooduseid leida “elavdamiseks” kui seda on rongisõit. Praegu on selleks näiteks Virtsu maantee. 30ndatel võis rongiühendus toimida elavdamiseks,aga mitte täna. Tasub veel raamatuid lugeda peale selle ühe ajalooraamatu v memuaaride, mille põhjal seepressiteatevääriline mõte tekkis.

    • Ei ole nõus. Kogu Euroopa on risti-rästi raudteid täis ja keegi ei kujutaks elu ilma ettegi. Mõtled et neil pole autosid? Üks ei asenda teist!
      Rong on odavam, kiirem ja turvalisem – kui jutt on vaid töölkäimisest. Tead ju küll, mis tähendab väsinuna õhtul pimedas tuisuga pikk maantesõit …. aga istud rongi ja Sind ei huvita. Tunni pärast oled kohal, sest rong sõidab ka Eestis 120km/h. Tartusse nt saad Tallinnast rongiga kiiremini kui autoga.

  14. Ta oskab alati teisi õpetada

  15. iseenesest miks mitte. Fakt on see, et mida rohkem ühendusi, seda rohkem on võimalusi ääremaadele ellujäämiseks. Tean juba täna paljusid, kes otsivad uut elukohta selle põhjal, kuhu rong käib. Nt Riisiperre, Kehrasse, Keilasse jne. Kui rong sõidab 120km/h, pole väga suur vahe kas asula on 50km linnast või 100km. Mingi tühised 25min, mida autoga istud iga päev Pärnu mnt ummikus Tallinnas 2km lõigul :)

  16. see on veider jutt kui riisiperre haapsalu vahele raudteed ei tule kuidas siis keilast saab haapsalu kas peab peneldama keila tallinn siis edasi teisele rongle ümber istuma
    virtsu see ajab nii kukkalt krattsima parem võiks olla talllinn haapsali ja rohuküla tallinn virtsu ma ootan juba haapsalu raudteed riisiperrest haapsalu mitte teist moodi

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.