Volikogu komisjon tõmbas advokaadi vaateservituudi taotlusele kriipsu peale

Linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjoni esimehe Lauri Väli sõnul looks vaateservituudi lubamine linna jaoks ebasoovitava pretsedendi. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjon otsustas, et ei toeta advokaat Carri Ginteri soovi seada oma kruntide merevaate kaitseks linna maale vaateservituut.

Ginteri firmale OÜ Ginterklubi kuulub Haapsalus Holmi tänaval kaks krunti. Ühes küljes on tema naabriks Veskiviigi jahisadam, mere ja Ginteri kruntide vahele jääb linnale kuuluv tühermaa. Sellele krundile sooviski Ginter seada servituudi eesmärgiga tagada, et sinna ei tekiks mõnd hoonet või rajatist, mida seal 2001. aastast kehtiva detailplaneeringu järgi olla ei tohi.

Mõni päev enne veebruarikuist volikogu istungit, kus pidi servituuditaotlust arutatama, kadus see punkt aga päevakorrast. Linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjon oli ühel häälel otsustanud mitte nõustuda linnavalitsuse eelnõuga, mis komisjonile menetlemiseks saadeti. „Meie hinnangul ei ole see linnale kasulik tehing, kui linna maale selline piirang seatakse,” ütles Väli. Ta lisas, et kuna see on põhimõtteline küsimus, leidsid komisjoni liikmed, et eelnõu tuleks arutada volikogu istungil.

Linnavalitsus otsustas aga ametnike koostatud taotluse hoopis tagasi võtta. „Kui juba eelnõu juhtivkomisjon asja ei toeta, pole mõtet sellega ka volikokku minna,” põhjendas seda käiku Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sadamasõja vari

Vaateservituudi küsimus ei tulnud päevakorda sugugi esimest korda. Selle asja juured istuvad aastas 2008, mil Haapsalu toonane linnapea Ingrid Danilov allkirjastas OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi ehk Veskiviigi jahisadama ettepanekul korralduse alustada detailplaneeringut Holmi 14 krundi maa sihtotstarbe ja ehitusõiguse muutmiseks. Sellest dokumendist ja hilisemate arutelude protokollidest selgub, et jahtklubi tahtis ehitada ellingute hoone, majutus- ja toitlustusasutuse, tankla, uue kai ja autosuvilate parkimisplatsi, mille jaoks linnalt maad juurde küsiti. Planeeringu tulemusena sattus ohtu rannaalal siiani kehtiv ehituskeeld.

Jahtklubi omanike soov põrkus aga mitme naaberkrundi omanike huvidega, kes polnud asjaga nõus, sest need plaanid rikkunuks nende merevaate. Planeeringu kõige tulisem vastane oli naabersadama Grand Holm Marina omanik Viktor Siilats. Aastaid tuliste vaidluste saatel kestnud detailplaneeringu menetlemine, mille käigust annab tunnistust aukartustäratavalt paks dokumendikaust, takerdus lõplikult 2011. aasta suvel ja see jäigi kehtestamata. Koos sellega aga ka arutelude ajal jutuks olnud vaateservituut Holmi 14 krundile.

Vaateservituudi küsimus kerkis uuesti üles eelmisel aastal, kui jahtklubi tahtis sadama süvendamisel ladestada Ginteri naaberkrundile, mis kuulub Haapsalu linnale, süvendamisel lahest välja ammutatud muda. Haapsalu linnavalitsuse maakorraldusosakonna juhataja Anu Ulmi sõnul oli linna tingimus, et jahtklubi peab selleks oma naabrilt Ginterilt nõusoleku saama. „Ütlesin sadamakaptenile ja Reivikule (Veskiviigi sadama üks omanikke Aivar Reivik – toim.), et mul on nõusoleku jaoks vaja tagatist, et vanad probleemid uuesti ei tõusetuks. Nad olid nõus ja nende maale sai vaateservituut seatud,” selgitas Ginter. Sel teemal linnavalitsusega suheldes otsustas ta taotleda vaateservituuti ka linna omanduses olevale krundile, mis kunagise tüliõuna osaks oli olnud, et kogu teema saaks korraga lahenduse.

Servituuti pole vaja

Ulm selgitas, et detailplaneering sellel linnale kuuluval krundil ehitusõigust ette ei näe. „See on ehituskeeluvöönd, mis keelab kaldast teatud ulatuses ehitustegevuse, välja arvatud olemasoleva hoonestuse kohal.”

Linna üldplaneeringuga on sinna kavandatud nn promenaadi pikendus koos haljasalaga. Ka Ginter põhjendas oma servituudi seadmise soovi lisagarantiiga, et linna kruntidele tuleks tõesti promenaad ja mitte midagi muud nagu näiteks aiaga piiratud ja linlaste eest suletud autosuvilate plats, mida aastatetaguse detailplaneeringu muudatusega plaaniti.

Väli kui planeeringukomisjoni esimees leidis, et laiemas plaanis ei ole ükski linna maale seatud servituut linna huvides ja säärase vaateservituudi seadmine looks ebasoovitava pretsedendi. „Teisalt me ei näe, et me servituudi taotlejale ka liiga teeksime – sinna ei ole planeeritud mitte midagi, mis vaadet tema krundilt piiraks, seega pole servituut vajalik. Ma arvan, et tal ei ole põhjust muretsemiseks,” kinnitas Väli.

Sukles ütles asjade seisu kommenteerides, et linnal saab olla vaid üks seisukoht – volikogu oma. „Aga volikogu pole asja arutanudki. Isiklikku seisukohta mul selles küsimuses ei ole. Selle servituudi puhul on ilu pigem vaataja silmades.”

Kas ja mida Ginter nüüd edasi teeb, ei osanud ta veel öelda. „Minu kinnistu väärtus on kaitstud detailplaneeringuga, aga promenaadi ehitamise võimaluse säilimine kaitstud ei ole. Lihtsustatult öeldes on nüüd lihtsalt keerulisem tagada, et mõni tulevane volikogu jälle planeeringu kallale ei lähe,” nentis ta.

Muretsemiseks pole põhjust

Anu Joost, Haapsalu linnaarhitekt

Oma erialases töös advokaadina on Carri Ginter kindlasti korduvalt näinud, kuidas võivad seadused ja planeeringud muutuda. Kõnealuses kohas on linna maale planeeritud park, mis asub ehituskeeluvööndis ja kuhu hoonete ehitamist ei ole ette nähtud. Ka kõrgeid puid me sinna ei kavanda, sest needki varjaksid merevaate. Kehtivat planeeringut saab muuta ainult uue planeeringuga ja planeeringute menetlus on avalik. Kaasata tuleb ka kõik naabrid – nende teadmata ei saa planeeringut muuta.