Vormsi vald jättis ärkamisaja kangelase ehitusõiguseta

Kaie Ilves

kaie@le.ee

PL12FEB2016F09M vormsigraafik

Arhitekt ja poliitik Ignar Fjuk tahab Vormsi saarel oma maatüki jagada kolmeks elamumaakrundiks, kuid Vormsi vallavolikogu keeldub planeeringut algatamast.

Fjuk ostis aastaid tagasi Vormsis 14 ha mereäärset maad. See on pikk siil maatulundusmaad Sviby ja Söderby vahel. Sellele maatükile ei vii ükski tee, lähim tee Hosbyst Svibysse jääb 240 m kaugusele. Krundil ei ole ühtki maja, ei ole kunagi olnudki.

Vormsi vallavalitsuse kinnisvaraspetsialisti Valvi Sarapuu sõnul on tegemist kinnikasvanud merelahega, mida meri kõrge vee ajal suurel määral üle ujutab. Rannaala on pärast sõda metsa kasvanud, ranna lähedal on madal rohumaa.

Mullu sügisel läks Fjuk detailplaneeringu algatamise avaldusega vallavalitsusse. Tal oli mõte jagada krunt kolmeks, igaüks ligi 5 hektarit. Igale krundile pidi tulema üksikelamu. Nii moodustunuks 10–12 elanikuga külake.

Kuigi osa Fjuki maast jääb ranna ehituskeeluvööndisse, pidid majad jääma keelualast välja. Samuti ei jää majad kaitstavate taimekooslustega alale. Fjuki maatükk asub nimelt Väinamere hoiu-, loodus- ja linnualal. Seal on II ja III kategooria taimeliikide kasvualad.

Fjuk viitab, et looduskaitseseadus ei keela planeeringu koostamist Väinamere hoiualal, kui hooned ja juurdepääsuteed paigutada väljapooole kaitstavaid alasid.

Vormsi rõhub ajaloole

Vormsi volikogu otsustas mullu novembri lõpus, et planeeringut ei saa algatada. Esiteks sellepärast, et kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust detailplaneeringut algatada. Teiseks sellepärast, et planeering läheb vastuollu valla üldplaneeringu ja ruumilise arengu põhimõtetega. Ehk teisisõnu – Vormsi tahab sälitada väljakujunenud miljööd, st peamiselt sumbküladesse koondunud asustust. 

See põhimõte eeldab, et elamuehitust arendatakse seal, kus see on ajalooliselt olnud – külasüdamikes või endistele alusmüüridele ehitades. Selliseid kohti on Vormsis küllalt, põhjendab volikogu oma keeldumisotsuses, vältida tuleks uusi hoonestatud alasid. Elamu- ja suvilakruntide puhul tuleks kaaluda vanade rannakülade taastamist või laiendamist.

Fjuki maatükil ei ole aga kunagi olnud hooneid või elamuid. Fjuk leiab, et tema kavandab hajaküla, mis on kooskõlas ajaloolise hajaküla struktuuriga. Volikogu aga ütleb selle peale, et Vormsi prioriteet on külasüdamike sooduskorras hoonestamine, mõõduka privaatse hajaasustuse teke on võimalik merest kaugemal, saare keskosas.

Fjuk vaidlustas volikogu otsuse, Vormsi volikogu arutas seda jaanuari lõpus detsembris uuesti. Fjuk ütles eelmisel nädalal Lääne Elule, et ei ole veel otsustanud, kas läheb Vormsi vastu kohtusse.

Avalik huvi

Vormsi volikogu meelest kahjustab ja killustab üldplaneeringu põhimõtteid eirav tegevus saare unikaalset miljööd. Nõnda kaalub avalik huvi üles Fjuki isikliku huvi.

Samal põhjusel tõmbab volikogu kriipsu peale ka Fjuki võimalusele rajada juurdepääsutee: vald rajab uusi teid vaid erandkorras või siis ajaloolise külatänava taastamiseks. Vormsi vallavolikogu leiab, et avalik huvi saare unikaalse looduse ja traditsioonilise teedevõrgustiku eheda säilimise vastu kaalub üles Fjuki huvid. 

Volikogu leidis, et Fjuk teadis maad ostes, et see ei ole elamuehituseks ette nähtud. 

„Saarel on hulganisti potentsiaalseid hoonestusalasid külasüdamikes ja endiste majapidamiste varemetel,” toonitab volikogu oma otsuses. „Mistõttu ei ole loodusalade hoonestamine ka sisult vajalik ega põhjendatud.”

Volikogu on kindel, et kuhu Fjuk ka oma hooned ei paigutaks, mõjutavad need kaitsealuseid taimi.

„Surve suvemajade ehitamisele on nii suur, et saare omapära hakkab kaduma,” nentis volikogu liige Anu Streng volikogu otsust kommenteerides.

Fjuk oli taasiseseisvumisajal populaarne raadio- ja telehääl. Ta kuulus ülemnõukokku 1991, mil taastati Eesti iseseisvus. Hiljem on ta kolm korda valitud riigikokku.

Ignar Fjuk vs. Vormsi volikogu

• Oktoober 2015. Ignar Fjuk küsis luba algatada  detailplaneering, et jagada oma 14 ha suurune krunt kolmeks ligi 5 ha suuruseks krundiks. Igale krundile pidi kerkima elamu.

• 23. novembril 2015 otsustas volikogu, et ei algata planeeringut.

• Fjuk vaidlustas volikogu otsuse.

• 25. jaanuaril 2016  leidis volikogu, et Fjuki vaie ei ole põhjendatud ja volikogu jääb eitava otsuse juurde.

Allikas: Lääne Elu

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Vanamees
8 aastat tagasi

Kui mees ostis maad,siis teadis juba mida ostab. V
itada mingile erilisele teenele on rumalus, see ei anna mingit eelist. Seadus kehtib kõigile.

viira
8 aastat tagasi

Mees otsustas vanast peast bisnessi tegema hakata! Huvitav, kes talle selle ulme peale laenu annab! Tubli vald et mehe maha jahutas. Haapsalu on selliseid pooleli projekte täis!