Kuuma õhu müügiga tänavavalgustuse uuendanud linnad vahetasid Haapsalus kogemusi

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

lõps

Haapsalu Linnahoolduse ASi juht Alo Lõps. ARVO TARMULA

Teisipäeval oli Haapsalu kultuurimajas tänavavalgustuse teemaline seminar, kus tutvustati seitsme Eesti linna kogemusi CO2 kvoodimüügist saadud tulude eest tehtud tänavavalgustuse uuendamisel.

Seminar lõpeb kõigi seitsme linna tänavavalgustuse sümboolse sisselülitamisega. Haapsalus töötab uus valgustus juba mitu kuud.

Seminaril esitatud ettekannetest selgus, et murekohti oli mitmeid. Esiteks ei olnud selge, kas Keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) saadud rahast piisab, et uuendada kogu Haapsalu tänavalgustus. Probleem lahendati sellega, et linn jagati prioriteetsuse printsiibil kolme tsooni.

Teiseks kardeti, et õhuliinide kaotamise eesmärgil on suvel kogu linn kraave täis kaevatud. Et nii ei juhtuks, kasutati horisontaalpuurimise metoodikat. Uue tänavavalgustuse projekti käigus vähenes Haapsalus õhuliinide kogupikkus 32 kilomeetrilt 3le.

Ettekannetes toodi ka välja, et ehitamise ja seadistamise ajal tuli linnajuhtidel pidevalt rahulolematutele linnakodanikele aru anda. Ühed moodustasid leeri, kelle arvates ei valgustanud uus tänavavalgustus piisavalt nende tuba või sisehoovi, teised jälle leeri, kes tundsid end liigsest valgusest häiritud.

Nüüdseks, kui valgus juba mõnda aega põlenud, on nutika kontrollsüsteemi abil valgustugevus kellaaegadest sõltuvalt reguleeritud ja linnarahva kaebused on jäänud minevikku.

Haapsalu Linnahoolduse juht Alo Lõps märkis, et uute reguleeritavate võimsusastmetega  leedvalgustite energiasääst on märkimisväärne. Mullu oktoobris oli energiakulu 140 megavatt-tundi, siis tänavu oli oktoobri kulu vaid 40 megavatt-tundi. „Ootame huviga novembri andmeid,” teatas Lõps.

Lisaks Haapsalule said uue tänavavalgustuse Jõhvi, Võru, Valga, Kuressaare, Keila ja Paide.

Seitsme linna tänavavalgustuse uuendamine läks maksma 16,2 miljonit eurot. Sellest 90 protsenti kaeti KIKi kaudu Austria ja Eesti riigi vahelisest CO2 kvoodimüügi tulust. Ülejäänud osa projekti kuludest tasusid seitse linna.

Haapsalu tänavavalgustus läks maksma veidi üle 3,2 miljoni euro, millest linna omaosalus oli 10 protsenti. 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
HRT
8 aastat tagasi

Päikesepataeridest piisaks küll, et tagada valgustus vähemalt ristmikel ja ülekäikudel, samuti ühistranspordi peatustes. Väiksemad tänavad peaks olema valgustatud kinnistuomanike poolt. Muidugi, tulemus, kus õhuliine on kümme korda vähem, on väga tubli saavutus. Kuid tegelikult pole väikestel tänavatel neid suuri valgustusposte vajagi. Seda enam, et ärimehed teenivad sellega lihtsalt maksumaksja raha.

küsimus
8 aastat tagasi

kas poleks ammu aeg järgida parimaid praktikaid välismaalt, kus tänavalgustus on päikesepatareidel ja tillukeste tuulegenekate toel töötav. Sisuliselt puudub igasugune elektrikulu hiljem. Ümber Eesti riikides, isegi Venemaal on see juba päris ammu kasutusel. Meil ilmselt pole ühelgi juhtival parteiliikmel päikesepatarei firmat veel. (vt. ka Vikani korruptsioonilugu siinsamas lehes)

...
8 aastat tagasi
Reply to  küsimus

Päikesepatareidel töötav süsteem ei sobi Eesti geograafilise asendiga.

hea nali
8 aastat tagasi

olemegi jõudnud ühiskonda mis elatab ennast õhu müügist. See Inimühiskonna arengu nimeline butiik läheb ilmselt varsti kinni.

CO2
8 aastat tagasi

Vähe tulu saadud,kui haisvad künad nimega sõiduauto risustavad endiselt karistamatult õhku mürgigaasidega.

juss
8 aastat tagasi
Reply to  CO2

Et siis CO2 on kuum õhk? Vene ajal oli ikka süsihappegaas! Ajad muutuvad.

140?
8 aastat tagasi

Paar nulli on puudu

Arved
8 aastat tagasi
Reply to  140?

Tegemist on siiski megavatt-tundidega, mitte kilovatt-tundidega. Arvud peaksid ikkagi õiged olema.