Juhtkiri: Mõõdutundetu palgalõhe

Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas neljapäeval, et tõstab vallavanema palga 2200 euroni kuus. Sellega saab Mikk Lõhmus kõige paremini tasustatud Läänemaa omavalitsusjuhiks.

Kõrgemate riigiametnike palgad on seotud presidendi  tasuga. Eraettevõtluses sõlmuvad palgad vastavalt ettevõtte võimalustele ja töötajate julgusele. Omavalitsusjuhtide palgatase on aga vallavolikogu meelevallas. Nii polegi ime, et Piirissaare vallavanem teenis 2014. aastal keskmiselt pisut üle 500 euro kuus, Kuusalu vallavanem aga rohkem kui Tallinna linnapea. Rahandusministeeriumi andmeil oli Kuusalu vallajuhi keskmine sissetulek 2014. aastal 4490 eurot.

Läänemaa omavalitsusjuhtide palgad on seni püsinud mõõdukalt heldel tasemel. Ka pärast palgatõusu pole Lääne-Nigula vallavanema töötasu liiga suur ega ole ka liiga väike.

Omavalitsusjuhtide palkade suurimaks probleemiks ongi ebaühtlane tase. Kui võrrelda Vormsit Piirissaarega, siis on Vormsi vallajuht üle makstud. Kui võrrelda saare vallavanema palka Läänemaa keskmisega, siis pole see nii. Aga käärid on ka Läänemaal suured. Lääne-Nigula vallajuhi palgatõusu järel kasvab vahe kõige tagasihoidlikuma tasuga Martna vallavanemaga 1000 euro suuruseks. Nii suur vahe pole ilmselt põhjendatud. Kuna Martnas, aga ka Noarootsis on võimul naised, siis on see üks kurbi näiteid soolisest palgalõhest. Nii ühes kui ka teises omavalitsuses võimul olevad daamid lepivad ilmselt vaikimisi vähemaga.

Läänemaa omavalitsusjuhtide palku on seni ilmselt tagasi hoidnud rahapuudus ja ka poliitiliselt kaine meel. Lääne-Nigula eeskuju sunnib küllap ka teisi vallavanemaid palgatõusu küsima. Vallavanemate palgalõhe pole põhjendatud ja peaks vähenema, sest nõudmised on samad nii Haapsalus, Taeblas kui ka Pürksis. Iseasi, kas väikestel valdadel jätkub selleks raha.