Avakülg » Kultuur, Uudised » Virtsulased astusid tuletorni kaitseks välja

Virtsulased astusid tuletorni kaitseks välja (4)

20100424-Virtsu tuletorn-Mart Mõniste

Tuletorn on enam kui 60 aastaga virtsulastele omaseks saanud. Foto Mart Mõniste

Eesti Posti kava anda järgmisel aastal tuletornide sarjas välja Virtsu tuletorni postmark tõi päevavalgele, et tuletorni omanik veeteede amet peab plaani torn hoopis lammutada.

Lammutusplaan ja uue ehitamise soov selgus, kui Virtsu arenguseltsi eestvedaja Jüri Mõniste ameti poole pöördus ja uuris, kas on ametil tuletorniga remondiplaane. „Arvasin, et kui tuletorn tuleb postmargi peale, hakkavad inimesed võib-olla seda vaatamas käima. Praegu näeb torn kohati pudenenud krohviga kole välja,” rääkis Mõniste.

Veeteede ametist kuulis Mõniste, et remontimise asemel kuulub Virtsu tuletorn juba mitu aastat nende tornide nimekirja, mis peetakse otstarbekamaks lammutada.

„Lammutamine oleks puht majanduslik otsus. Odavam oleks torn lammutada ja uus ehitada, kui vana remontida,” ütles Läänemaa navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Peeter Saar.

Saare sõnul ehitas Virtsu tuletorni 1951. aastal tüüpprojekti järgi tööpataljon. „Torni ehituskvaliteet pole kiita ja ka seisukord on halb – seest hallitab ja krohvi kukub,” kirjeldas Saar. 

Ta lisas aga, et tuletorni lammutamine pole veeteede ameti kinnisidee. „Kui kohalikud leiavad, et see on kogukonnale oluline ja tahavad torni korrastamiseks õla alla panna, pole meil selle vastu midagi,” ütles Saar.

Läinud nädalal läks muinsuskaitseametisse Hanila vallavanema Arno Peksari allkirjaga kiri, et tuletorn ajutise kaitse alla võtta. „Tõmbasime pidurid peale, et lollusi ei tehtaks,” põhjendas Peksar muinsuskaitse ameti poole pöördumist.

Peksar ütles, et pole pädev torni konstruktsiooni seisukorda hindama, sest ta ei ole kümmekond aastat seal sees käinud. „Väljast näeb see väga ilus välja. Siis võiks kokku lükata iga maja, millel on krohv maha kukkunud,” rääkis ta.

Läänemaa muinsuskaitseinspektor Kalli Pets ei osanud veel öelda, kui kiiresti Virtsu tuletorni ajutise kaitse alla võtmise otsus langetatakse, kuid menetlus on algatatud. 

Ajutise kaitse alla saab seaduse järgi võtta objekte kuni kuueks kuuks. „Ajutise kaitse alla võetakse selleks, et saaks mõelda, mis ehitusega edasi teha,” selgitas Pets.

Kuigi Virtsu tuletorn pole muinsuskaitse all, kuulub see nende rajatiste hulka, mis leiti 20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimisel olevat väärtuslik ning mida soovitati säilitada ja hoida.

Torni säilitamisega kaasnevad aga ka remondi- ja hoolduskulud. Veeteede ametil poleks midagi selle vastu, kui kohalikud torni haldamisel kaasa lööksid. Saare sõnul on Eestis mitmeid näiteid, kus tuletornid on antud valla hallata ja need on külastamiseks avatud.

„Ma ei oska öelda, kas vald võiks olla objekti haldaja,” arutles Peksar. Ta lisas, et see jääks pigem volikogu otsustada, nii nagu ka torni jaoks vallaeelarvest raha leidmine.  

Jüri Mõniste kinnitas, et arenguselts on valmis käed külge lööma, näiteks raha saamiseks projekte kirjutama. Mõniste sõnul võiks tulevikus torni juures olla ka puhkekoht, kus saab matkaja puhata jalga ja pidada piknikku. „Igal juhul peaks see krunt jääma avalikuks kasutuseks, sest kui palju neid kohti ikka on, kus inimene mere äärde pääseb,” ütles ta.

 

Virtsu tuletorn

Ehitatud 1951

Meremärgi number Eesti tulede raamatus – 780

Märgi kõrgus jalamist 18 m

Tule kõrgus merepinnast 19 m

Virtsu tuletorni sõsarad on Letipea Põhja-Eestis, Hiiessaare Hiiumaal, Loode, Kaavi ja Sääretuka tuletorn Saaremaal.

Praegune tuletorn on omal kohal kolmas.

Esimene, malmosadest tuletorn ehitati 1866. Esimeses maailmasõjas  lasid Vene väed selle 1917. aasta sügisel õhku. Vanadest hoonetest säilis vaid 1882 ehitatud raudkivist õliait.

1924. aastal valmis 19 meetri kõrgune raudbetoontuletorn, mille õhkisid 1944. aasta sügisel Saaremaale taganevad saksa sõjaväelased.

Eestis on kaitse all 17 tuletorni, sh Läänemaal üks – Vormsi Saxby tuletorn.

4 “Virtsulased astusid tuletorni kaitseks välja”

  1. Sellised asjad peaksid ikka kohalike otsustada olema!Kes see Peeter Saar selline on kes selliste asjade üle otsustab , pole Virtsu ega selle majakaga mingit seost ega sidet sellel inimesel , istub riigi nisa otsas ja imeb pastakast totraid mõtteid välja!

    • Ega hr.Saar ei otsustagi kas säilitada või lammutada, suured otsused võetakse ikka pealinnas vastu.

    • Jüri Mõniste

      Sorry jesuiit, et sa seda artiklit pidid lugema. Momendil ju kohalikud otsustavad ja ametnikud jagavad vajalikku informatsiooni. Milleks lihtsalt vinguda? Jälgi reklaami ja tule tuletorni talgutele, siis saad ilusti käed külge panna ja oma seose Virtsuga. Paluks rohkem positiivset mõtlemist.

  2. No on ikka saamatud. Aru ei saa mida tahavad peasi et majakas püsti jääks. Mina pooldan majaka lahtivõtmist kivi-kivi haaval ja selle püstitamist 100m eemale.
    Lisaks võiks Virtsu linnuse varemetele ehitada uue lossi.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.