Katkusigade matmispaigaks head kohta pole

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

lotman

Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni juhataja Kaja Lotman. ARVO TARMULA

Kuigi Lääne-Nigula vallavolikogu on heaks kiitnud katkusigade matmispaiga asukoha Seljaküla–Variku tee ääres, pelgab keskkonnainspektsioon, et tegemist on siiski liigniiske alaga.

Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on välja valitud matmispaik kaardi järgi keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas ning vastab ka mitmele muule nõudele. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm aga ütles, et tegemist võib olla liigniiske alaga. 

„Kui sellesse kohta tõmmata 2–3 meetri pikkune kraav, siis oleks see vett täis,” ütles võimalikku matmispaika kohapeal vaatamas käinud Ulm. Ta lisas, et liigniiskusele viitab ka turbamullane pinnas ja piirkonnas kasvav must lepp. „Kui praegu oleks märjem periood, siis oleks see ala ilmselt üle ujutatud,” rääkis Ulm.  

Lääne-Nigula vallas on katkusigade matmispaigaks pakutud kaht kohta. Neist esimene, Keedika lähedal asuv, mis oma looduslikelt tingimustelt oleks sobivam, jäeti kõrvale elumajadele liigse läheduse tõttu. Sestap otsiti teine, asustusest vähemalt kahe kilomeetri kaugusel asuv koht, mille kiitis heaks ka Lääne-Nigula volikogu.

Lotmani sõnul on keskkonnaministeerium otsustanud mõlemat matmispaika uurida. „Kui katk väga kiiresti ei levi ja kohe hommepäev pole vaja matma hakata, on seda võimalik teha,” selgitas ta. Uuringud tähendavad Lotmani sõnul proovipuurimist, mil uuritakse maapinda kuni 6–7 meetri sügavuselt.  

Ulmi sõnul eelistatakse katkusigade matmisel nüüd pigem meetodit, kus sigu ei maeta sügavasse auku, vaid pigem laiemale alale maapinna lähedale, kus lagunemisprotsess toimub kiiremini. „Ka veelompi matmisel ei lase vesi hapnikku ligi,” lisas ta.   

Katkusigade hävitamisel on eelistatuim variant põletamine. Kui aga tuleb korraga hävitada suur hulk sigu, ei jõuta neid põletada ja tuleb leida matmiskoht.   

Läänemaa veterinaartalituse juhataja Urmas Johansoni sõnul pole sigade Aafrika katk Läänemaale lähemale kandunud. Ka naabermaakondades, Rapla- ja Pärnumaal pole enam katku surnud metssigu avastatud. 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments