Virtsu tööstuspargi arhitekt selgitab, miks on Virtsu keskus parim paik tööstuspargi jaoks

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Jaak-Kuusemets-urmas-lauri-475x316

Jaan Kuusemets. ARHIIV

Virtsu ettevõtliskeskuse planeerija DAGOpen OÜ arhitektuuribüroo juhataja arhitekt Jaan Kuusemets vastab Virtsu 23 elaniku protestile ettevõtluskeskuse asupaiga vastu. Virtsu 23 elanikku leiavad, et tööstusparki ei tohiks ehitada Virtsu aleviku keskele Kajaka poe lähistele tühermaale.

Protestijate väide: Töötuspark ei sobi asula keskele või selle vahetusse lähedusse.

Jaan Kuusemets: Vastupidi. Kaasaegne üldplaneerimise suund ning asulate ja piirkondade arendamise strateegia näeb ette ja soovitab just asulate tihendamist ja kompaktsemaks muutmist, et vähendada üldisi kulutusi infrastruktuurile ja transpordile, sh vähendada töötajate igapäevast pendelrännet töö ja kodu vahet. Peale selle hoiab selline planeerimine kokku inimeste igapäevast aega ja muudab näiteks lastega perede elu mugavamaks ja lihtsamaks. Näiteid, kus elamispiirkonnad, tootmine ja ettevõtlus on kõrvuti või lausa omavahel läbi põimunud, võiks tuua kümneid ja kümneid. Kui aga kaovad töökohad, kaovad ka püsielanikud, kui kaovad püsielanikud, kaob lõpuks ka asula.

Protestijate väide: Virtsu ettevõtluskeskust planeeritakse rajada elamute vahetusse lähedusse.

Jaan Kuusemets: Virtsu ettevõtluskeskuse jaoks välja valitud asukoht piirneb läänest 110 kV kõrgepinge õhuliiniga, mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 25 meetrit. Elektromagnetvälja tõttu ei soovitaks mina arhitektina planeerida elamuid antud võimsusega õhuliini lähedusse lähemale kui 50-100 meetrit. Lõunast piirneb asukoht põllu, metsa ja tühermaaga, peale selle üks suvituskoht ja üks talu. Idas asuvad Uisu tee ja põllud, põhjas põld, tühermaa, ärihoone ja Virtsu kooli staadion.

Protestijate väide ja ettepanek: Ettevõtluskeskuse, st tootmishooned võiks rajada mere äärde endise kalatööstuse alale.

Jaan Kuusemets: Pikemas perspektiivis (vähemalt 10–50 aastat) oleks nii mere äärde sadama või kalandusega mitte seotud tootmise planeerimine ilmselge planeerimise  ja piirkonna arendamise alane kuritegu, olgu seal praegusel hetkel mis tahes. Mere äärde sobib elamine, suvitamine, turism, mõni ühiskondlik hoone, spaa või kas või kõigile avatud ja korrastatud haljasala, aga kindlasti mitte tootmine ja ladustamine. 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
?
8 aastat tagasi

aga kui saabub kunagi Virtsu kiire kasv ja on tarvis elamuid juurde ehitada kuhu siis nemad panna? Seal keset küla sobib paar tänavatäit eramaju hästi.
Kasvuperspektiiviga te millegipärast keegi ei arvesta vaid hääbumise usku kuulutate. Aga kui käivitub kalatööstus ja Kmeti rahvas Virtsu kolib, lisaks veel mõned Hiina firmad kas see rahvas siis ehitab mainitud kalurite angaari ja alajaama vahele…

Mõõda sõitja
8 aastat tagasi

See “jupp tühermaad” seal mere ja maantee vahel on üle 200 m lai.
Seoses nõuka ajast jäänud hoonestusega on seal võimalik ehitada ka uued hooned (vanade asemele) ca 10 m kaugusele merepiirist, mis on Eesti kontekstis väga eksklusiivne võimalus. Lisaks sellele, et seal on merevaade ning vaadeldav päikese loojang merre. Tuulikute kohapealt nõustun eelkommenteerijaga. Tuulikud võiks olla kusagil avamerel mitte asulate juures.

Nikolai ii
8 aastat tagasi

Eeeehee. Kõik elektritarbijad ja maksavad taastuvenergia tasu näol nende tuulikute vehkimisele peale. On hea, kui ikka näed. mille eest maksad. Tuuliku omanikud muidugi kannatavad, et ei õnnestu pidevalt näha tiibade vehkimist, Aga , sinna, kus valged inimesed elavad, ei saa tuulikuid paigutada, Sinna laekub raha ja toda just seal hädasti vaja.

Tiit
8 aastat tagasi

Kommenteerija nimega Mnjah võiks avaldada oma ees ja perekonna nime, et saaks googli kaudu tema erialase pädevuse ja taustaga tutvuda.

Anonüümne
8 aastat tagasi

Kus vallas planeerijate silmad siis olid kui nüüdse Alexela kõrvale aknatööstus lubati ja bensuka taha tuulikud lubati püsti panna, viimased vehivad ikka mitukümmend aastat seal ja aknafirma ka päris jätkusuutlik. Töötajad käivad magalapiirkonnast ilma nurinata seal tööl, vahemaad ju lühikesed. Nüüd arhitekti arvates nii perspektiivikas maaala nagunii tuksis, mis elamine, suvitamine seal ja ega suvitajad väga enam Virtsu kipugi peale sellist sildistamist ja klaperjahti Saliste peale. See võimalikele tulevastele suvitajatele ikka päris korralik õppetund, ära trügi sinna kus sind ei sallita. Ah jaa seal mere ääres kalurite angaari kõrval veel alajaam, mis undab päris kõvasti. Mere, alajaama, tuulikute, bensiinijaama ja… Loe rohkem »

Mnjah
8 aastat tagasi

Ehh spetsialist. Ruumilisest planeerimisest ei tea nooruke suurt midagi ning kasutab väljendeid millel puuduvad reaalsed seosed Virtsuga. Äkki peaks enne ikka planeerimisalaseid kogemusi ja oskusi korjama, enne kui rahajumalat kaitsma kipub.