Lääne Elu paberleht neljapäeval, 29. oktoobril

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

 

lel2910001

Haapsalu Veevärk võtab eurotoetustest viimast

Haapsalu Veevärgi projektijuht Neeme Püss viimistleb viimast suurt rahataotlust, et küsida KIKilt tuge 3,6 miljonit eurot maksvale torustikuvahetusele. „Töö maht on suur,” ütles Haapsalu Veevärgi projektijuht Neeme Püss.

Veevärk tahab Haapsalus ja Uuemõisas välja vahetada 13 km vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning kõpitseda pisut Haapsalu linna puhastusseadmeid – vahetada välja 15 aastat vanad pumbad ja võreseadmed. Selleks kõigeks kulub 3,6 miljonit eurot, millest 85% on ühtekuuluvusfondi toetus.

See on viimane võimalus mitu aastat toiminud ühtekuuluvusfondist euroraha saada.

Raudtee taastamist Turbani saadavad küsimärgid

ASi Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu peab võimalikuks, et tuleva aasta 22. septembriks saab Lääne Raudtee rööpad Riisiperest Turbani maha panna, majandusminister Kristen Michali sõnul aga pole veel miski kindel.

„See ei ole nii suur töö, et oleks põhjust rääkida aastatest. Rongiliiklus 2016. aasta lõpus on sellel lõigul täiesti reaalne,” ütles Riisalu.

Veolepingu saamiseks alustas Lääne Raudtee oma nõukogu esimehe Koit Uusi ja riigikogu liikme Lauri Luige eestvedamisel majandusminister Kristen Michaliga läbirääkimisi juunis. Riisalu kinnitusel on ministeerium olnud konstruktiivne partner, kes mõistab raudteeühenduse vajalikkust Haapsalu ja Tallinna vahel. Praegu ollakse Riisalu sõnul plaanidega küll veel graafikus, kuid aeg hakkab vaikselt täis tiksuma: et raudtee aasta pärast valmis saaks, tuleb otsused teha lähikuudel. Kandev roll selles on Michalil.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Raudteest
8 aastat tagasi

Muidugi esialgu võiks ministrile rääkida kujuteldavast rongist ja kujuteldavast raudteest ja vaadata kuidas ta reageerib. Sellega testime rongiks valmisolekut. Henryle: Las nad jooksevad, kui mitte laeva ja lennukiga siis küll rongiga toome tagasi. Ega näiteks 1941, 1945 ja 1949 aasta küüditamised Eestis poleks ilma kvoodita midagi väärt olnud. Muidugi kohalike ennastsalgav tegutsemine kodanlike natsionalistide ja kulakute otsimisel ja leidmisel oli esmaklassiline. Naabrimees või oma ema – vahet polnud. Keskvõim soovib, rahvas nõuab. Korras. ühesõnaga kvoot on olemas. Kvoot on püha ja see on tarvis täis saada ja täis teha. Vajadusel täidame plaani ja ületame selle mitmesaja protsendiga. Innust meil puudust… Loe rohkem »

Henry
8 aastat tagasi

Pagulased jooksevad Eesti riigist Soome-Rootsi jms. sama kibekiiresti,kui siia saabuvad , kus elatustase on midagi muud.Erandid ehk, kes meile passima jäävad.

Raudteest
8 aastat tagasi

Bürokraatia bürokraatiaks. Minu meelest tuleks ära kasutada pabula mtü kogemust valla ja riigiga suhtlemsel. Rahvas oli ju pabulate vastu aga näe mtü veenis kõiki vallajuhte väga kiiresti pabulate vajadusest ja nüüd käivadki kibekiired tööd pabulate vastuvõtuks et lausa lust vaadata. Sama tuhinaga tuleks nüüd panna rattad käima raudtee suunal. Koit sa saada oma pabula majandusministriga läbi rääkima ja sa näed kuidas hakkavad kibekiired ettevalmistused rongi saabumiseks mitte ainult Riisiperest Turbani vaid ka Haapsallu ja rööpad veetakse üle mere läbi Hiiumaa Rootsi välja. Ikka selleks et mitte takistada pabulate vaba liikumisvajadust. Juhul kui Michalil on midagi raudtee vastu saate teda kohe… Loe rohkem »

!
8 aastat tagasi
Reply to  Raudteest

Tingimuseks võiks olla pagulaste toomine rongiga!

........
8 aastat tagasi

Toidukaupade kojutellimise teenus on Tallinnas,miks seda igal pool pole?

jah
8 aastat tagasi

neid kilekotte tassida pole kerge