BMW X5 on üks autovaraste lemmikutest. Foto: NetCarShow.com
Kallite autode ärandamise laine vältab juba viimased paar kuud ning halvimal juhul viiakse eramu õuelt minema mitu autot korraga. Kes, miks ja milliseid autosid varastab ning kuidas see käib?
„See on meie olevik ja tulevik, et autovargad tungivad esmalt majja või korterisse, varastavad sealt autovõtmed ning viivad auto siis minema originaalvõtmega. Uued autod on nii keerulised, et nende käivitamiseks vajalik tehnika on väga kallis. Vargad otsivadki seetõttu lihtsamaid ja odavamaid ärandamisvõimalusi. Näiteks seitsmest viimasel ajal varastatud BMW X5-st vaid üks käivitati eritehnikaga,“ ütleb Põhja politseiprefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse juht Toomas Jervson loetletud juhtumite kohta selgituseks. Lisades, et ööseks tuulutusasendisse jäetud akna või lukustamata unustatud uksega eramust varastatud võtmetega on autosid viimasel ajal ühe- ja kahekaupa varastatud ka Tallinnast ja selle ümbrusest.
Tihti on maja teisel korrusel põõnav pererahvas varga elu hõlbustamiseks jätnud võtmed esikusse või kööki laua peale – astu ainult sisse ja kahma kaasa. „Vahel on aga maja võtmed unustatud õuel seisvasse autosse. Siis murtakse esmalt lahti auto ukselukk ning minnakse seejärel tuppa autovõtme järele,“ kirjeldab Jervson. Kas viimaste kuude kallite autode varastamislaine on kohalike või välismaiste pättide töö, ei taha Jervson ja tema kolleeg, sama teenistuse politseikapten Viktor Brujev ennustada. „Kohalikud autovargad on politseile enamuses teada,“ märgivad nad samas.
Läti või Leedu lurjustele viitab varguspaikade valik – Tartu või Pärnu kandist varastatud autoga on üle riigipiiri kihutatud enne, kui omanik hommikul ärkab ja sõiduki kadumist märkab. Sama kahtlust kinnitab ka avalik üleskutse anda politseile teada, kui kodukandis märgatakse liikumas välismaa numbrimärgiga autosid, mida seal varem kohatud pole. Tähelepanekuist peaks politseile teatama telefonil 112 või elektronpostiaadressil autovargused@list.politsei.ee
Kuigi paar viimastel kuudel varastatud kallist autot on ka kiiresti kätte saadud ("Ärge küsige, kuidas – politsei ei kirjelda oma töövõtteid avalikult," muigab Brujev salapäraselt.), on auto tagasisaamine politsei jaoks pigem boonus. Jervsoni kinnitusel on peamine eesmärk siiski tabada vargad ja nende saagi kokkuostjad.
Jervson ei taha kallite BMWde ja Mercedeste varastamist samas üle tähtsustada, märkides, et lõviosa pihta pandud sõidukeist on siiski rahvalikumad ja enamlevinud autod. Statistikas troonivad juba aastaid kõrgetel kohtadel hoopis vanad Volkswagenid ning BMWd, millele järgnevad Ladad, Audid, Opelid ja Fordid. Neid ärandavad pigem prügikala masti pätid peamiselt lõbusõiduks või lammutamiseks.
Kes illegaalset autolammutust asutada ei suuda, käib müügikõlblike juppide hankimiseks öösiti rüüstamas tänaval parkivaid autosid. Selliseid vargusi polegi nii vähe, kui arvata võiks. „Tavaliselt on sellised vargused kohalike kurjategijate töö, aga vahel juhtub ka teisiti,“ nendib Jervson.
Äsja seisis kohtu ees Lätist pärit paarike, kes üüris Tallinnas korteri ning käis öösiti linna peal autosid rüüstamas. Pihta pandi kõike, turvapatjadest ja autoraadiotest esilaternate ja välispeegliteni. Saak viidi kodumaale liinibussiga ja müüdi autoremonditöökodadele.
Kadunud auto otsingul on politsei sõnul palju abi Facebookis ja teistes suhtlusvõrkudes kuulutamisest, kuid lisaks sellele peaks auto kadumisest kindlasti teatama ka politseile. Mõni inimene aga kuritarvitab suhtlusvõrgustikku. Näiteks äsja puhkes suur paanika Piritalt väidetavalt Poola numbriga puksiiriga minema viidud tavatu välimusega luksusauto ümber. Tegelikult teataja teadis, kelle käes auto on ning üritas väljamõeldud vargusteatega klattida rappaläinud müügitehingut.
Täispikka lugu autovaraste tegutsemisest saab lugeda selle nädala Autolehest.