Kohvikus Haapsalu Raamat saab kohvi tellida veel vaid loetud päevad. Foto: Arvo Tarmula
Karja tänaval hõrke veine ja isevalmistatud kooke pakkuv ning raamatuid müüv kohvik Haapsalu Raamat sulgeb uksed.
Haapsalu Raamatu perenaine Mairi Vann ütles, et peamiseks põhjuseks on liiga pikk talv. „Suvel teenitud kasum ei ületa sügis-kevadisel perioodil kogunevat kahjumit,” toetus Vann eelmiste aastate kogemusele.
Vann ei osanud öelda, mis kohast edasi võiks saada. „Talvel kogume mõtteid, eks siis kevadel ole näha,” sõnas Vann. Perenaine loodab, et järgmiseks suveks saab koha uuesti avada, kuid pole veel selge, mis kujul.
Vanni sõnul on kohvik lahti veel täna ja homme.
Kõik riiulitel leiduvad raamatud tagastab kohvik lepingupartnerile Rahva Raamatule.
Kohvikus peeti tihti kontserte ja raamatu esitlusi. Näiteks 28. augustil esitles kohvikus oma uut raamatut „Kirju” endine presidendiproua Evelin Ilves. Päev hiljem esitles kirjanik Piret Jaaks raamatut „Linnalegend.”
Kohvik Haapsalu Raamat avati aastal 2013.
“oksas laiali” väljend on hea, ma võtan selle oma teenistusse:)
Ma olen pea aegu kohvikutes püsikleint, ka Raamatus. Ma pole KUSAGIL saanud nipsaka käitumise OSALISEKS, kui loen kommentaare siin kel, Küülikus, kel Müüriääres ja kel Talumehes. No krt, kui ise ronid kohale, oksad laiali, siis saadki samaväärse teeninduse osaliseks.
soovin, et oleks ”like” nupp olemas sellele jutule….
Pikkeri´le tahaks öelda , et minu mäletamist mööda ( olen “Hruštšoviaegne “naine ) oli ju ” Piimasaal ” seal , kus nüüd on lemmikloomaapteek . Käisime oma emaga ikka maalt linna tulles selles sooje saiakesi ja sardelli kartulisalatiga söömas . Mina isiklikult küll ei mäleta , et seinad ligased oleksid ning tarakanid mööda seinu oleksid jooksnud .Aga selle kohapealt ei julge pead anda , sest lapsesilm ei oska kõike hoomata ! Aga see teine söögikoht ” Söökla Kodu “, mis asus nüüdses Epp Maria Kokamäe galeriis , seal võisid küll prussakad ringi joosta , võibolla , ma ei tea !… Loe rohkem »
Selle koha nimi oligi piimasaal “Kodu” tagalinnas pärast pritsumaja vasemat kätt!
selle koha nimi oli söökla “Kodu” ja Piimasaal oli Lemmiklooma kohal.
Ja hiljem oli veel Konjaki baar seal.
See oli parim koht Haapsalus! Aga ehk avate kevadel uuesti?
Teie ürditeed tahaks! Ja kooki…ja seda koorest pastat! Nämm!
Paraku iga kord, kui ma juhtusin sealt mööda jalutama oli uksel silt -suletud.
Too kohvik oligi avatud vaid neljapäevast-pühapäevani, ehk sellepärast.
väga kahju! tagumisse ruumi sai mõnusalt eralduda, hästi õdus oli raamatute keskel…
Pikker kirjutab”Oli kord öökla nimega “Piimasaal”,kondensist tilkuvad seinad,rasvast …”Kus riigis Sa elanud oled või prõõskad niisama kahe pudeli vahel?
Mis puutub artiklis mainitud kohvikusse siis olen seal suve jooksul paar korda käinud ja selle sulgemine ei ole küll tragöödia.
ja mis sinu kommentaari mõte oli? mida targemaks saime? Pikker-piimasaal nostalgitses siin pisut, neile kes mäletavad veel nõukaaegseid Haapsalu kunagisi söögikohti, siis sõna “Piimasaal” tekitas söögiisu pärssiva mälupildi küll. Ega ta soovinuki sellega HR-ga seost luua.
loodan,et kohvikuomanik võtab su lubadust lahkuda tõena ja sa ikka täidad selle ehk siis lähedki oma joogiga minema .
kui väljas on lauas kliendid, kes on ostnud sinu kohast sööki jooki ja nende juurde maandub sõber teisest kohast ostetud joogiga, siis on normaalne, et teenindaja käitub temaga nipsakalt?
heh, kui midagi sellist juhtuks, siis ma jalutaks küll kohe minema. sõbrad on tähtsamad kui mingi kohvik.
Õnnitlen, siis on paras seltskond (klient ja tema ebaviisakas sõber mujalt ostetud söögi-joogiga) kokku saanud, kes pole “oma söögi-joogi keelureeglist”
kuulnudki, teete kõik õigesti, head isu 🙂
peene kohviku asemel sobiks Haapsalu selline nö.söökla moodi koht.Kust saaks tavalist kodutoitu osta normaalse hinnaga.Parem kui ruumid oleks enda omad,et ei peaks kõrget renti maksma.See ehk veel elaks ka talved üle.Peeneid kohvikui saab pidada siin inimene,kel muud sissetulekud.See oleks rohkem nagu hobbi.
See nö. söökla moodi koht on ju Haapsalus täiesti olemas, Nurme Bistroo!
Oli kord öökla nimega “Piimasaal”,kondensist tilkuvad seinad,rasvast libe põrand ,võidund ja määrdunud 1,5 m pikkune leemendava näoga,rasvane tädi pani sulle kokkukleepunud drenaažmakarone taldrikule hakklihata soustiga,võtsid rasvase alumiiniumkahvli ja …..
Prussakad ronisid menüü tahvli peal …
Vot see on nostalgia!