Kullamaa andis maavalitsuse kõrgepingeliini pärast kohtusse

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

salm

Kullamaa abivallavanem Heikki Salm. ARVO TARMULA

Kullamaa vallavalitsus üritas kohtu kaudu peatada Harku–Sindi kõrgepingeliini trassi planeeringut, kuid Tallinna halduskohus ei võtnud taotlust menetleda.

Kullmaa abivallavanem Heikki Salm selgitas, et vallavalitsus pole rahul, et uus kõrgepingeliin kulgeb nende vallas Risti–Virtsu maanteed jälgides. Maantee äärde on aga koondunud suurem osa valla asustusest.

„Meie tahaksime trassi, mis läheb asustusest mööda,” ütles Salm. „Praegu pakutud liinikoridor tuleb läbi kompaktse asustusega aladest.” Valla pakutud liinikoridori puhul jääks liinist paarisaja meetri kaugusele vaid kümmekond talu, lisas Salm.

Kullamaa juhtide ettepanek oli viia kõrgepingeliin asustusest eemale Marimetsa rappa, kuid ornitoloogid leidsid, et see häirib linnustikku. Kullamaa vallavalitsus polnud rahul, et Lääne maavalitsus on nende soovitud trassikoridori tunnistanud looduskaitse piirangute pärast teostamatuks.

Samas leidsid planeerijad kaalumisel, et valla poolt soovitud trass ei oleks eelistatud ka juhul kui see oleks looduskaitselistest seisukohtadest lubatav.

Veel taotles vallavalitsus kohtult esialgset õiguskaitset, mis tähendab, et kuni kohtuvaidlus kestab, on kõrgepingeliini avalik väljapanek ja arutelud peatatatud. 

# Kaebus tuli tagasi

Teisipäeval teatas halduskohus osapooltele, et kohus ei võta kaebust menetlusse ega rakenda ka esialgset õiguskaitset. Kohus põhjendas seda, et praegu on planeering pooleli ja kõik võib enne kehtestamist veel muutuda.

„Vaidlustamise õigus tekib pärast kehtestamist, vastuvõtmise etapis ei pruugi praegune variant kehtestamisele minna,” võttis kohtu seisukoha kokku Lääne maavalitsuse ametnik Liis Moor.  

Halduskohtu otsuse peale on osapooltel õigus esitada 15 päeva jooksul kaebus ringkonnakohtule. Salm ütles, et Kullamaa edasi ei kaeba. Ta täpsustas, et otsuse, kas vaidlustada planeering pärast kehtestamist, peab tegema Kullamaa vallavolikogu.

„Nii nagu ka nüüd andis volikogu meile käsu protestida,” ütles Salm.

Salmi sõnul lubab uus ehitusseadus planeeringu kehtestada ka nii, et omavalitsuselt luba ei küsigi. Salm ütles, et vallavalitsus saadab planeeringu kohta oma vastuväite maavalitsusele. 

Liinikoridori on juba mullu kooskõlastanud Lääne-Nigula ja Lihula vallavolikogu. Vaidlus on ka Martnas. Martna volikogu on kolm korda liinikoridori kooskõlastamist arutanud ja kahel korral selle kooskõlastamata jätnud. Martna volikogu tahaks liinikoridori nihutada Keskküla raba piirile, võimalikult kaugele taludest.

Moodustamisel on Keskküla rabas Käntu-Kastja looduskaitseala, aga kaitseala sisu ja piirid ei ole veel selged ning pole ka teada, millal selguvad. „Menetlus võib võtta kaua aega, me ei saa lõputult planeeringuga oodata,” ütles Moor. „Kaalumise alusel on meie pakutud trass parem ja me otsustasime sellega edasi minna.”  

Harku–Sindi 33 kV kõrgepingeliini planeeringu avalik väljapanek lõpeb 15. oktoobril. Selle ajani saab teha ettepanekuid ja esitada vastuväiteid.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
.
8 aastat tagasi

Aa kuda see liin inimesi segab ,nagunii kõik kohad liine täis .

Kullamaalt
8 aastat tagasi

Elu vajab arenguid, inimesed pole olulised. Maavanem nutab, et inimesed kolivad ära. Miks nad kolivad? Tuleb vaadata peeglisse! Selline maavalitsuse ametnik, kes sellisele dokumendile alla kirjutas, tuleks päevapealt vabastada oma ametipostilt!

küsimused
8 aastat tagasi

Kuidas häirib kõrgepingeliin linnustikku? Kes on Eestile olulisemad, linnud või inimesed?

!!!!
8 aastat tagasi

Tublid!

vaatlejale
8 aastat tagasi

Oled sa ka kursis kehtiva seadusandlusega?

vaatleja
8 aastat tagasi

Väga õige Kullamaa valla poolt. Inimestega maavanema kohusetäitja ei arvestanud dokumenti allkirjastades. Vähemalt vald seisab oma inimeste eest. Kahtlane, miks Jupits allkirjastas selle dokumendi viimasel hetkel enne Suure tööleasumist.