Haapsalu tennisekooli treenerite (vasakult) Vello Kuhi, Kelly Veske ja Marek Turu käe alt sirguvad noored tulevikulootused. Foto: Arvo Tarmula
Esimene eesti soost tenniseõpetaja oli Villo Prümmel, kes alustas noortega tööd 1950. aastail.
Haapsalus on organiseeritud tenniseõpetusega tegeldud tervelt 85 aastat.
Läinud sajandi kolmekümnendail, mil tennis alles hakkas populaarsust koguma, olid Haapsalus peamiselt saksa soost tenniseõpetajad. Esimene eesti soost tenniseõpetaja oli Villo Prümmel, kes alustas noortega tööd 1950. aastail. Tol ajal loodi Haapsalu rajooni spordikool, mille üheks osaks sai ka tennise huviring. Kuuekümnendate lõpus ja seitsmekümnendail jäi tennis soiku.
Kümmekond aastat enne Eesti taasiseseisvumist võttis Prümmeli õpilane Mati Laimets südameasjaks taastada Haapsalus tennisetraditsioon. Suure panuse tennise arengusse on andnud ka Kaia Kanepi tenniseteele meelitanud treener Tiit Kivistik ja Aivo Ojassalu.
1989 asutas Kaia Kanepi isa Jaak Kanepi tenniseklubi, mille nimeks sai Reket. Aasta hiljem lisandus toonase kergejõustikutreeneri Vello Kuhi asutatud Promenaadi tenniseklubi. Samal aastal käidi välja mõte rajada Krahviaeda tennisekeskus. Kolme aasta pärast valmisid kaks savi-liivaväljakut. Nüüd on Krahviaeda rajatud veel kolm väljakut, tennisepaviljon ja põrkesein.
„Promenaadi tenniseklubi on välja kasvanud endise Lääne Kaluri, Reket aga endise KEKi sektsioonist,” tutvustas Kuhi klubide sünnilugu.
Kuhi rääkis, et n-ö tenniseasja on Haapsalus alati aetud sõbralikult ja koostööaltilt. „Konkurents rikastab ja paneb rohkem pingutama,” selgitas Kuhi.
Viis aastat tagasi, mil valmis uus tennisehall, otsustasid kaks tenniseklubi liituda. Moodustati eraõiguslik Haapsalu tennisekool, mis toimib nagu kõik teisedki huvikoolid. „Suurimad toetajad on omavalitsused, eeskätt Ridala vald ja Haapsalu linn, kuid oma panuse annavad ka eraettevõtted,” ütles Kuhi. Haapsalust ja Ridalast on pärit suurem osa tenniseharrastajaid.
Tennisetreenerina viimased 25 aastat tegutsenud Kuhi on tennise juurde suutnud meelitada mitu noort särtsakat treenerit. Tema endistest õpilastest on treenerikvalifikatsiooni omandanud Mari Mahoni, Kelly Veske ja Marek Turu. „Juba viis aastat on põhikohaga treeneriametit pidanud Turu. Veske on osakoormusega abiks olnud viimased kaks aastat,” tutvustas Kuhi noori treenereid. Mahoni on läinud õppima pealinna.
Kuhi hinnangul ei sobi mitte igaüks treeneriks. Treener peab olema pühendunud, kohusetundlik ja lastele eeskujuks nii oma käitumise kui ka tegevusega. „Meie noortel treeneritel on kõik need omadused,” oli Kuhi kindel.
Noored treenerid on ise samuti sportlikud. Turu mängib tänini aktiivselt tennist, hoides Eesti meeste edetabelis 15. kohta. Veske lööb samuti kaasa mitmesugustel turniiridel.
Tennisekoolis harrastab tennist umbes 90 õpilast, neist noorimad on 5aastased. Kuhi sõnul on huvi suur, kuid võimalused seavad piiri. „Suvel on treeningud tavaliselt Krahviaias, kus on viiel väljakul piisavalt ruumi. Talvel peame ära mahtuma vaid kahele siseväljakule,” sõnas Kuhi.
Kuhi sõnul on tennis väga lihtne mäng, seda on võimalik mängida igas vanuses. „Iga treener soovib, et tema õpilased jõuaksid võimalikult kõrgele tasemele, kuid alati ei ole see eesmärk omaette,” sõnas Kuhi. „Tennisekool on püüdnud treeninguid seada niimoodi, et õpilane ei omandaks mitte ainult mängutehnikat vaid areneks ka isiksusena.”
Kuhi lükkas ümber väite, nagu oleks tennis vaid jõukate meelelahutus. Tema sõnul saab iga mängija ise otsustada, kui palju on ta valmis kulutama. Kõige suurem väljaminek on enamasti väljaku rent. Tennisekooli õpilastel on Krahviaia väljaku kasutamine suvel tasuta. Juhendajaga treeningud mitu korda nädalas maksavad paarkümmend eurot kuus.
Haapsalu tennisekoolist on igal aastal sirgunud noori andekaid tennisiste. „Tänavu on silma jäänud Eesti noorteliiga etapivõidu noppinud Hardi Mikk Meitern ja lasteturniiri Roheline Pall võitnud Kaarel Villem Vennola,” ütles Kuhi.