Eesti keele riigieksam Noarootsi Gümnaasiumis. Foto: Arvo Tarmula
Eile avaldatud riigieksamitulemuste järgi on Läänemaa parim kool Noarootsi gümnaasium
„Aga nii peabki olema,” ütles Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas Lääne Elu ajakirjaniku teate peale, et Noarootsi on Läänemaa parim kool.
Noarootsi gümaasiumi keskmine riigieksamitulemus on kõrgeim kõikides kohustuslikes riigieksamiainetes peale eesti keele ja inglise keele. Eesti keeles jääb Noarootsi alla Läänemaa ühisgümnaasiumile ühe punktiga. Inglise keeles aga on teine koht Taebla gümnaasiumi järel tinglik: nimelt pole inglise keele eksami puhul tegemist punktide, vaid protsentidega.
Taebla gümnaasium edestas Noarootsit sellega, et Taeblas saavutasid vähemalt B1 taseme (kõige madalam keeletase) kõik õpilased, Noarootsis jäi viis protsenti (kaks õpilast) B1 künnise alla. See-eest juba kõrgema, B2 taseme saanud õppureid oli Noarootsis rohkem kui Taeblas. „Meil on väga hea inglise keele õpetaja Devin Black,” ütles Belovas. Black on pärit Ameerikast ja töötab Noarootsis 2002. aastast.
Noarootsi gümnaasiumist tulid selle aasta parimad matemaatikaeksami tööd: 100 punkti kitsa (lihtsama) matemaatika ja 99 punkti laia (keerulisema) matemaatika eest. Eesti pingereas oli Noarootsi gümnaasium kitsas matemaatikas 15. kohal, laias matemaatikas 21. kohal. Noarootsit saatnud humanitaargümnaasiumi slepiga Belovas ei nõustu: „Me oleme riigikool ja anname laiapõhjalise hariduse nii humanitaar- kui ka reaalainetes.” 100 punkti kitsa matemaatika eest sai Kristina Muhu. Belovas ütles, et tema hinnangul võinuks Muhu saada 100 punkti ka laia matemaatika eksamil, sest õppiski laia matemaatika rühmas. Muhu õpib nüüd Tartu ülikoolis kirjandust ja kultuuri ning seal ei nõutud laia matemaatika eksamit, sellepärast ta seda ei valinudki, ütles Belovas. Laia matemaatika eest 99 punkti saanud Kairo Kivi läks edasi õppima Tallinna tehnikaülikooli tootearendust ja tootmistehnikat.
Muhu ja Kivi matemaatikaõpetaja oli Katrin Niin. Belovas ütles, et Niin on väga hea õpetaja: matemaatikaeksami tulemused on viimased viis aastat üha paremad, ja täpselt nii kaua ongi Niin Noarootsi gümnaasiumis töötanud. Kitsast matemaatikat õpetab Ave Kokka.
Küsimusele, miks jääb uus ja moodne ühisgümnaasium „vanale” Noarootsile alla, vastas Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt, et Noarootsis on konkurss ühele kohale neli kandidaati, ühisgümnaasiumis aga nii ei ole. „Klassid on erinevad. Kuigi õpetaja õpetab mõlemat klassi ühtemoodi, sai näiteks eesti keele eksamil üks klass keskmiseks 69 punkti, teine vaid 60 punkti,” ütles Schmidt. Schmidt märkis, et ühisgümnaasiumis oli neli õpilast, kelle kolme riigieksami keskmine oli üle 90 punkti. Need olid Tanel-Sigmar Sildoja, Marius Saak, Ivar Pass ja Anett Tohver. Schmidt lisas, et näiteks need, kes said eesti keeles vähem punkte, said rohkem punkte jälle inglise keeles.
Läänemaa ühisgümnaasium oli Taebla kõrval teine, kus õpilased valisid vene keele riigieksami. „Seitse õpilast said vene keeles B2 taseme. Tublid õpilased, kes on pärit valdavalt venekeelsest perekonnast,” ütles Schmidt.
Kolmas Läänemaa koolide pingereas on Taebla gümnaasium, kes saatis kevadel teele oma eel-eelviimase lennu. „See oli klass, kus oli noori ühest äärmusest teise,” märkis Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi. Kui inglise keele vähemalt B1 taseme saavutasid Taeblas kõik, siis kitsa matemaatika tulemus oli väga kehv: keskmine tulemus 26,5 punkti, kõige kehvema eksamitöö eest viis punkti. „Hea, et üldse läbi said, selles mõttes nad isegi üllatasid mind,” nentis Mägi. Mägi lisas, et lennul oligi rohkem keelte kui matemaatika peale soont, kuigi lennus oli ka üsna mitu õpilast, kelle eesti keele oskus polnud kõige parem.
Lihula gümnaasium on Läänemaa koolide pingereas küll Kullamaa ees eelviimane, Lihula kaugõppijad aga olid maakonna esimesed Kullamaa kaugõppijate ja Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi ees. Kitsa matemaatika keskmine tulemus oli isegi koolide üldpingereas Noarootsi gümnaasiumi järel teine. „Olin valmis selleks, et oleme viimased, aga tuleb välja, et oleme esimesed,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber, kui oli pärast head sõnumit ennast ehmatusest kogunud.
Päevaõppe kehvema tulemuse peale ütles Sõber, et sellele vaatamata on noored tublid ja häbenema ei pea. 15 lõpetanust õpib viis edasi kõrgkoolis, neli töötab, kaks teenib aega, neli on kodus. Nii-öelda statistiline kodusolek aga ei tähenda direktori sõnul alati seda, et noor inimene niisama lulli lööks. Üks säärane kodusolija on näiteks kevadel lõpetanud Kuldar Veek, kes kandideerib TV3 ilmateadustajaks ja on 200 kandidaadi seast ühena neljast jäänud sõelale.
„Kes teab, mis tulevik teda veel ees ootab,” märkis Sõber.
Gümnaasiumis peaks saavutama B2, see on eesmärk, B1 näitab, et taset pole saavutatud, taset A eksamil ei saada.
Mõeldud on, et B1 oli madalaim eksamitel saavutaud keeletase.
Vabandust, aga kõige madalam keeletase on A1, mitte B1. Või oli siin mõeldud, et B1 oli madalaim eksamitel saavutatud keeletase? Kui ei, siis paluks parandada. Kõige madalam on ikkagi A1, mis tähistab algtaset, kõige kõrgem C2, mis on emakeelega ekvivalentne tase. B1 tähistab seega alamkesktaset.
Taebla gümnaasiumi 62.koht on läbi aegade kõrgeim koht, mida kool vabariigi pingereas on näidanud. Kui uurida erinevate ainete pingeridasid, siis probleemne ei ole mite matemaatika, nagu isand Mägi väidab, vaid hoopiski eesti keel. Lai matemaatika- Läänemaal 3. ja vabariigis 50. koht. Eesti keel- Läänemaal 4. ja vabariigis 142. koht.