Rändlinnuvaatemäng kogub tuure

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Sookured. Foto: arhiiv

SookuredSookured tavatsevad peatuda ka Ridala ümbruse põldudel. Foto: Tarvo Valker

 

Ees on linnusõprade meelisaeg – septembri kaks viimast ja oktoobri esimene nädal on linnurände kõrgperiood. 

September on juba pakkunud suuri rändenumbreid, ka Läänemaal. Ornitoloog Tarvo Valker koos Alpo Koukilaga loendas 3. septembril Puise ninas viie tunniga üle 50 000 rändava musttihase, mis on Eesti kõigi aegade ränderekord ühes päevas. 

Alates selle nädala algusest võivad linnuhuvilised juba kuulda ja näha sookureparvede liikumist. Meile hakkavad jõudma esimesed Soomes pesitsevad sookured, kes teevad siin paarinädalase toitumis- ja puhkepausi. Tarvo Valker ütles, et praegu on parved põldudel veel hästi väikesed. Näiteks üleeile peatus 40–50-pealine salk sookurgi tavapärases paigas Lihula lähedal Risti–Virtsu maantee kõrval Lukoili tankla vastas. 

Oma minekuga suve lõppemist kuulutav valge-toonekurg on juba läinud – enamik lahkus augustis, septembris võib näha vaid üksikuid.

Et suve lõpu ja ka septembri alguse ilm oli suhteliselt soe, on praegu rohkem kui tavaliselt veel paigal putuktoidulisi linde. "Näiteks võib suitsupääsukeste kõrval kohata kalda- ja räästapääsukesi – see näitab, et putukaid on veel palju," sõnas Valker.

Putuktoiduliste lindude pikemaks paigale jäämine tuleb Valkeri sõnul sellest, et suve teine pool kujunes soojemaks ja neile soodsamaks. Nii pesitsesid mitmed liigid hiljem ning noorlinnud ei ole veel rändamiseks valmis.

Kokkuvõttes oli putuktoidulistel värvulistel kehv aasta – külma kevade ja suve alguse tõttu olid pesakonnad hästi väikesed, paljud noorlinnud on toidupuudusel hukkunud. Nii putukavaest aastat ornitoloogid ei mäleta. Näiteks Pärnumaal Pulgoja linnujaamas, kus linde on rõngastatud 1979. aastast, rõngastati tänavu läbi aegade kõige vähem linde. 

Siiski on putuktoiduliste värvuliste arvukuse langus Valkeri hinnangul tõenäoliselt lühiajaline nähtus: kui peaks tulema soodsam aasta – rohkem toitu ja soojem suvi –, suudavad värvulised oma arvukuse kergesti taastada. Enamik värvulistest suudab pesitseda kaks korda ning soodsal aastal on pesas kümmekond poega – nii palju just seepärast, et ellu jäävad vähesed.

Kuid putukaid oli vähe ka eelmisel suvel, nii et kui peaks tulema ka kolmas ebasoodne suvi, võib see Valkeri sõnul mõnedele liikidele ka tugeva löögi anda.

Valker ütles, et Haapsalu Tagalahe tänavune madal veetase on mõjunud mitmetele linnuliikidele, näiteks ujupartidele ja kurvitsalistele, pigem soodsalt – madal vesi tähendab neile rikkalikumalt toitu.

Kõik loodusesõbrad on oodatud osalema oktoobri esimesel nädalavahetusel üle-euroopalisel linnuvaatluspäeval Birdwatch.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments