Poolsada inimest jääb Koluvere hooldekodu sulgemisel tööta

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

 

koluvere_hooldekodu_farvotarmula

Koluvere hooldekodu elanikud pallimängusaalis. Sotsiaalministeerium tahab ehitada neile uued peremajad suuremates linnades. ARVO TARMULA  

 

„Eks igast oma lapsest ole kahju,” ütles Koluvere hooldekodu juhataja Tiia Topper neljapäeval sotsiaalministeeriumi plaani kohta sulgeda Koluvere hooldekodu ja kolida hoolealused moodsaisse peremajadesse. Koluvere hooldekodu sulgemine on osa sotsiaalministeeriumi kavast nüüdisajastada ühiselamu tüüpi hooldekodud väiksemaiks, kuni 30 inimest mahutavaiks üksusteks.

Koluvere hooldekodus elab 175 hoolealust, seda on küll 60 võrra vähem kui hoolekandeasutuste ümberkorraldamise esimese etapi järel 2009. aastal, mil osa hoolealuseid koliti Koluverest ka Uuemõisa peremajadesse. Nüüd jõuab kätte ümberkorralduste teine etapp, mille jooksul peaksid peremajadesse saama kõik psüühilise erivajadusega hoolealused. 

ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm ütles Lääne Elule, et üle-eestiline projekt peaks lõppema 2023.

„Ka Koluvere sulgemine ja elanike kolimine tuleb 2023. aastaks,” ütleb Lehenurm. 

Inimesed saavad kolima hakata siis, kui uued „üksused” on valmis. Esialgu otsitakse „üksustele” asukohta. Asukoha üks tingimus on, et „enesestmõistetavad teenused” nagu perearst, juuksur, kauplus ja postkontor oleksid jalutuskäigu kaugusel või pääseksid hoolealused sinna kergesti ühissõidukiga. Looduskaunis asupaik on hea küll, aga sellest üksi ei piisa. Ka peaks hoolealustel võimalik olema lähikonnas tööd leida.

„Üks piirkondi, kus me praegu aktiivselt eeltööd teeme, on Pärnu,” ütleb Lehenurm. „Hooned kavatseme müüa ja loodame, et uus omanik leiab neile rakenduse. Meil ei ole kavas neis hoonetes osutada ei erihoolekande- ega mõnd muud teenust.”

Topperile seda kõike nii täpselt öeldud ei ole. Topper teab vaid, et midagi hakkab Koluvere hooldekoduga juhtuma. Sotsiaalministeerium peab plaani suured hooldekodud reorganiseerida ja on sellest teavitanud ka valda, aga millal ja mis juhtub, seda Topper ei tea.

Topper on hooldekodu juhtinud 21 aastat. Kahjutundest hoolimata ei jätnud ta lisamata, et peremajades on hoolealuste elu suure hooldekodu omast tükk maad parem. „Suures kombinaadis ei ole privaatsust,” nentis Topper. „Ma ei ütleks, et meil kehv on, aga ega ta nii hea ole kui peremajades.”

Jah, uus on uus, uues peremajas on igal hoolealusel oma tuba, dušš ja tualett. Koluvere hooldekodu neljas majas elatakse toas ühe-kahekaupa, viiekümnele elanikule ette nähtud majas on neli olmeruumi. Nii et riigi plaani suured kodud kaotada ja väikestega asendada peab Topper laias laastus õigeks. 

See ei tähenda, et kohapeal asjad hullud ei oleks. „Miks ta siis ei ole, kui inimesed jäävad tööta,” ütleb Topper.

Kullamaa vallavalitsus Koluvere hooldekodu likvideerimisega nõus ei ole. Hooldekodu on kooli ja vallamaja kõrval Kullamaa suurimaid tööandjaid, kus käib ametis kokku 55 inimest. Vallavanem Jüri Oti sõnul on suurem osa neist Kullamaa elanikud, ülejäänud on naabervaldadest Märjamaalt, Ridalast ja Lihulast.

Hoolealustega on kohalik rahvas Oti sõnul harjunud, inimesed on nad omaks võtnud, hoolealused osalevad kohalikus elus, käivad kontserdil jm.

Kullamaa vallasekretär Kersti Lipu kinnitab Lääne Elule, et nimetatud „enesestmõistetavad teenused” nagu juuksur, perearst ja kauplus jäävad hooldekodust tõepoolest jalutuskäigu kaugusele, postkontor paraku, jah, mitte. See asub Kullamaal, kolme kilomeetri kaugusel, aga sinna käib buss. Hoolealused töötavad hooldekodu aiandis, aga ka lähikonnas, ja teenivad raha.

Koluvere kant vastab sotsiaalministeeriumi nõudele, et hooldekodu piirkonnas elaks üle 300 elaniku: seal on ligi 400 elanikku.

Nii ongi vald pakkunud ministeeriumile välja võimaluse ehitada uued peremajad hooldekodu lähedal asuvale maatükile, Ubina maaüksusele, mis on reformimata riigimaa.

„Ega see halb mõte oleks sinna ehitada,” nentis ka Topper.

Neljapäeval veel Läänemaa maavanema kohustes olnud Kristel Jupits ütleb, et Kullamaa hooldekodu pole põhjust sulgeda. „Mina ei näe põhjust just seal hakata maailma parandama,” ütleb Jupits. 

Ubina maatüki meelt on ka maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmus. „See oleks parim paik. Mingit teist kohta meie maakonnas ma igatahes ei näe,” nendib Lõhmus. „Kui ka Uuemõisa üks peremaja juurde ehitada, nagu ministeerium plaanib, siis sinna Koluvere kõik hoolealused ei mahu.”

Koluvere hooldekodu naaber, suurärimees ja Koluvere lossi omanik Aivar Reivik, kelle kohta esialgu küla peal arvati, et ega ta „hullumaja” naabruses pikka aega vastu pea, küllap müüb lossi maha, ütleb, et ei oska hooldekodu kadumisest midagi arvata.

„Mis asemele tuleb? Pagulased või?” uurib Reivik hoopis ja ütleb, et hooldekodu teda ei häiri: harjunud asi juba. „Välja arvatud need paar meest, kes käivad mõnikord suitsu norimas, aga eks neil ole igav, arusaadav ju,” ütleb Reivik.

2015–2023 investeerib sotsiaalministeerium 56 miljonit eurot, et ehitada 1400 erihooldekodu kohta. Kaotatakse 17 erihooldekodu, sh Koluvere hooldekodu.

        

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
10 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
T
8 aastat tagasi

Iga ettevõte viib oma ettevõtmise siiski kohta, kus ta on planeerinud ning otsustanud tegevust jätkata.
Maavanem ning muud tegijad võivad oma kirju saata kasvõi iga päev. Keda kotib?

to koostööle
8 aastat tagasi

Ei saa aru kuidas antud asutuse püsimajäämine Kullamaa vallas st töökohtade säilimine ja haldusreform otseselt seotud on. Kui inimene omab Eesti mōistes suurt tehast nagu Volta ja on ära restaureerinud ainsa väljaspool Tallinna mandri Eestis asuva keskaegse linnuse siis ehk ikka on veidi tegija. Ja hr Otti kiidavad tema endised alluvad ja koostööpartnerid.

Koostööle....
8 aastat tagasi

Mitte just kõige teravam pliiats. Eks aeg näitab mil moel otsuseid kujundatakse.
Vallal oleks viimane aeg kellegiga liituda, juba praegu on asjad s….d, ehitakse end vaid võõraste sulgedega ja kõik riigiteede ehitamised on ka Oti teene. Tänu suurtele tegijatele saab vald ka omale uhke elektriliini, jälle tänu Otile. Need suured mehed on mälestuskive väärt, on mida tulevastel põlvedel meenutada. Mehed suure algusähega.

Koostöö?
8 aastat tagasi

Pr Topperi koostöö valla suurima tööandja juhina vallaga ja mõtteviis valla arengu võtmes on muidugi excellent. Huvitav miks ta yldse volikogusse kandideeris? Pole imestada,et ka Hoolekande teenuste otsused temast mööda liiguvad. Õnneks saavad oma sõna sekka öelda ja otsusrid kujundada Jüri Ott ja Aivar Reivik, keda võiks suure algustähega Tegijaks nimetada.

see pragula
8 aastat tagasi

loob tuhanded uued töökohad, pragulasi vaja ju ümardada

just
8 aastat tagasi

nii see riik maaelu arendab…..

vaatleja
8 aastat tagasi

Amortiseerunud nõukogudeaegsed hooned lammutatakse, loss ostab oma ajaloolise pargiosa tagasi ja teeb korda, asjade loogiline käik

Matsik
8 aastat tagasi

Ega ometi pagulased uued elanikud saa olema !?!

juss
8 aastat tagasi

Tulge kõik talinasse elama!

MAAL KULDA KÜLL
8 aastat tagasi
Reply to  juss

vot savist saarele kah makse ei maksa.
tulge kõik Kullamaale!