Kalle Muuli. Foto: Arhiiv
Nelja noore inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetus Tartumaal Vehendis näitab riigi karistuspoliitika hambutust.
Hoolimata korduvatest „karistustest” tundis kurjategija end karistamatuna. Just see oli tänavuse suve veriseima tragöödia põhjus.
Purjuspäi rooli istunud ja lisaks endale veel kolm inimest tapnud 23-aastane Randy oli paadunud roolijoodik ja retsidivist. Mitmesuguste kuritegude eest oli ta kohtupingis olnud kokku viis korda. Väärtegusid, peamiselt liikluseeskirjade rikkumisi, on raske isegi kokku lugeda. Teda oli karistatud purjuspäi autojuhtimise, lubatud sõidukiiruse ületamise, turvavööta sõitmise, liiklusohtlike olukordade tekitamise ja avarii järel sündmuskohalt põgenemise eest.
Kui üht noort inimest on kuritegude ja väärtegude eest kokku üle kümne korra karistatud, aga ta jätkab nende toimepanemist, siis on ilmne, et karistused ei toimi. Need olid nagu hane selga vesi.
Esimese kuriteo eest määrati Randyle tingimisi vangistus. Teise kuriteo eest, mille ta pani toime esimese kuriteo eest mõistetud katseajal, karistati teda vangistusega, mille kohus asendas ühiskondlikult kasuliku tööga.
Alles kolmanda kuriteo järel saatis kohus Randy lõpuks trellida taha, aga sealt vabastati ta ligi aasta enne tähtaega, vaevalt pärast poole karistuse ärakandmist. Seda hoolimata asjaolust, et ta oli vangiminekust kõrvale hoidunud, et ta oli tagaotsitavaks kuulutatud ning enne tabamist ja vanglasse toimetamist veel ühe kuriteo toime pannud.
Ennetähtaegselt vabanenuna jätkas Randy hoolimata katseajast uute kuritegude ja väärtegude toimepanemist, aga kui ta taas kohtupinki sattus, jättis kohus retsidivisti taas vabadusse, mõistes järjekordse varguse eest taas tingimisi vangistuse. See, et Randy rikkus katseajal kohtu nõudeid (mitte tarvitada alkoholi) ei huvitanud enam kedagi, ka mitte kriminaalhooldajat.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles pärast Vehendi tragöödiat, et ta andis ametnikele korralduse analüüsida, kas korduvate raskete liiklusrikkumiste puhul tuleks karistusi karmistada. Napilt kuu varem, 30. juunil oli valminud justiitsministeeriumis analüüs, mille tulemused võttis minister ajakirjanike jaoks koostatud pressiteates kokku risti vastupidise tõdemusega: „Joobes juhtimise vähendamisel karistuse karmus rolli ei mängi. Roolijoodikute arv on nii suur, et nende juhtumite menetlemine on politseile, prokuratuurile ja kohtule saanud liinitööks.”
Ministril oli 30. juunil õigus: paberile pandud karmid karistused ei mängi kuritegude ennetamisel ja vähendamisel mingit rolli, kui kohtunikud neid karistusi ei kasuta. Kui retsidivistid jäetakse vabadusse ja tegelikult on kõige karmimad karistused tingimisi vangistus, katseaeg ja ühiskondlikult kasulik töö.
Sääraste karistustega võib ehmatada poisikesi, aga paadunud kurjategijale pole see üldse mingi karistus. Vastupidi, see loob hoopis karistamatuse tunde. Varastasin, aga vangi ei läinudki. Olin purjuspäi roolis, aga autot ära ei võetudki. Terve küla teab, et juhilubadeta kurjategija sõidab endiselt purjuspäi ringi, nagu oleks ta karistamatu (ja tegelikult ongi), ainult kriminaalhooldaja ei tea, sest hooldaja elab kuskil kaugel linnas. Pole siis ime, et säärastest pättidest saavad 15-aastaste koolitüdrukute iidolid. Kui kuriteole ei järgne kiiresti reaalset, kõigile nähtavat ja arusaadavat karistust, siis laostab see terve kogukonna moraali ja seaduskuulekuse: seaduserikkumine muutub aktsepteeritavaks käitumisviisiks ja kurjategijast saab kangelane.
Karmistada tuleb seega tegelikke karistusi, mitte üksnes paragrahvi ja seadusetähte. Esimene kuritegu võib olla nooruse rumalus, aga see, kes paneb toime teise tahtliku kuriteo, on retsidivist. Ja retsidivisti tuleb karistada karmilt. Kui tahta asja seadustega parandada, siis tuleks keelata kohtutel alates teisest kuriteost mõista vanglakaristust tingimisi, ka ei tohiks siis lubada vangistuse asendamist ühiskondlikult kasuliku tööga. Samuti tuleks keelata retsidivistide vabastamine vanglast enne tähtaega.
Mees teab mida ta räägib-riigi asi oleks siin olnud õigeaegselt surmanuhtlust kohaldada jumal kipub seda tööd küll õiglaselt aga suurejooneliselt lohakalt korraldama.
1 Tead, kui sa ei suuda elada hetkegi õlleta, siis käi jala.
2 Haigelt maniakilt tuleb käest võtta taparelv, kuni ta on kindlasti tervenenud.
3 Kas tütarde üleskasvatamine on Eesti riigis nii odav, et saab neid jumala rahus saata iga lontis võlli uhket autot katsetama. Mis vanemad te olete.
4 See juhtum pani sama vähe imestama, kui teade järjekordsest USA kangelasest, kes kinos või poes kauboid mängima hakkab. See on meie rahvuslik omapära. Oleme kange rahvas ja meid ei murra miski.
Tegu on paljuski ühiskondlike hoiakute muutmisega. Niikaua, kuni meil karistatakse 0,2-0,5 promilli omamise eest, ei muutu ühiskonnas midagi. Statistika, mis näitab purjus peaga juhtimist, on väärastunud ja devalveerib esialgset eesmärki. Meie naaberriigid lõunas ja põhjas, kelle poliitikutel oli julgust õigel ajal tsiviliseeritud ühiskonnale sobivalt jätta riigialamale õllejoomise võimalus lõunasöögi kõrvale, on suhtumises (tõeliselt) purjuspäi sõitmisesse tunduvalt resoluutsemad. Ka väikestes külades (kogukondades).
ka mina võtan aega tema arvamusi lugeda. loogiline ja mõistlik nagu alati olnud, sh pühapäevastes raadiosaadetes.
K.Muuli on tubli mees.Eeskujuks igas mõttes! Kõik tema kirjateosed ja muud teod on kuldaväärt ja eeskujuks meile kõigile!
See Muuli oli nõuka ajal kommunist kas sina ka?
kes 2 korda kuluhüvitise väärtseki esitab see kuulutada retsidivistiks ja elulõpuni vanglasse, muidu trikitab edasi ja kritiseerib teisi
Muidu õige jutt aga mis sest jutust kasu on või mis selle jutu sisu on?
IRLI Riigikogu liige Kalle Muuli kritiseerib IRLI justiitsministri Urmas Reinsalu kahepalgelisust. IRL=IRL, kahepaiksete kahepalgeliste värdmoodustis.
Miks on karistused tingimisi, mitte ei panda retsidiivi istuma?
Sest rahvakohtunikud on vana nimega “kaasistujad” ja ei saa asjast aru – arvavad, et nemad peavad kaasa istuma minema! Näete, mina sobiks ka poliitikuks, oskan igasugu mõttetusi mõtekalt kirja panna.
Kui mees ikka surma otsib siis ta selle lõpuks leiab, karista palju tahad.